H.-I.Michelson "Lehitsetud leheküljed" (veebruar)

Tänapäev, 2008
285lk

Helle-Iris Michelson on töötanud pikka aega toimetajana Eesti Raamatu kirjastuses ning tõlkijana. "Lehitsetud leheküljed" räägib tööst neil aastatel ning erinevates kirjanikest ja muudest inimestest, kellega ta on kokku puutunud.

Minu jaoks oli huvitav lugeda erinevatest eesti lastekirjanikest. Eriti kuna raamatus oli toodud autori isiklik suhe nendega, seega ei olnud tegemist väga ametliku tekstiga, mida võiks näiteks erinevatest teadmeteostest leida.

Raamatu ühtsust aga lõhkusid minu jaoks lood erinevatest raamatutest, mis olid vastavate autorite peatüki juurde paigutatud. Mõneti oli huvitav, et samas raamatus oli kohe võimalik tutvuda ka kõneall oleva lastekirjaniku loominguga, kuid sellegi poolest polnud see minu arust päris õige koht ja tükeldas raamatu ära.

Lõppkokkuvõttes on mul väga hea meel, et seda raamatut lugema sattusin. Helle-Iris M. töötas aastaid nö suletud Eestis. Praeguse aja inimestele (minusugustele) on see aeg teada vaid raamatutest ja filmidest. Reaalselt sellist elu ette enam ei kujutaks. Ja kui tuleb tahtmine viriseda, kuidas meil on asjad pahasti jne, siis tasub ikka lugeda mõnda raamatut ajast, kui meie vanemad elasid. Loomingulise inimesena oli siis ikka arvatavasti väga keeruline hakkama saada, sest selliseid reegleid ja kammitsetust ei kannataks tänased kirjanikud küll enam välja (vähemalt minu arvates!). Igatahes on lugemise järel hea meel, et ma olen ikka enda jaoks õigel ajal sündinud :)

D. Nicholls "Üks päev" (jaanuar)

"Üks päev" räägib u kahekümnest aastast kahe noore elus. Nende eluteedest, kus teed mõnikord ristuvad ja mõnikord kaugenevad ja mis sellest kõigest välja tuleb.

Hakkab pihta, aga vabandage väga- ma sain aru, et see on järjekordne raamat, mida "kõik loevad ja kõigile meeldib"... aga no... mina ei saanud aru, et mida ma sealt leidma pidin täpselt.
Jah, üldiselt oli päris loetavalt ja tempokalt kirjutatud. Aga mulle ei meeldi, kui raamatus on nii palju auke, millest ma aru ei saa. Kui see on autori teos, siis ma ei taha ise nii palju asju juurde mõelda. Eriti lõppu.
Olles ise paar teost kirjutanud, saan aru, et autori nägemus ei pruugi tihti lugeja ootustega kokku minna (ja ei peagi!), aga no... mina ei saanud aru. Vastik segane tunne jäi sisse- ei kurb, ega rõõmus... lihtsalt segane.

Ma vist peaks hoopis seda filmi vaatama. Filmi puhul on ju ok, kui asjad jäävad lahtiseks... seal on lihtsam "ridade vahelt" lugeda. Minu jaoks vähemalt küll.

Kindlasti takistab raamatu nautimist ka see, et "Üks päev" käsitleb mehe ja naise vahelise sõpruse võimalikkust (või võimatust!). Ühes raamatuarvustuses oli kirjas, et see raamat on käitumisõpik neile, kes ise on sarnases olukorras olnud. Mina olen! Mitu korda! Ja seetõttu just lootsingi sellest raamatust rohkem tundeid ja sügavust... aga see on minu isiklik probleem! ;) Raamatut soovitan lugeda ikka!