O. Wilde "Õnnelik prints" (märts II)

144 lk
Europeia, 1992a

Oma meeldivaks üllatuseks leidsin haigla sööginurgast ka raamaturiiuli. Kuna ma ei teadnud, kauaks pean sinna jääma, siis otsisin ühe õhema raamatu. Nii sattus mu kätte Oscar Wilde kunstmuinasjuttude kogumik "Õnnelik prints. Granaatõuntest maja.".

Esimesed muinasjutud "Õnnelik prints" ja "Ööbik ja Roos" on enamusele vist tuttavad kooliajast. Järgnevad aga on kirjutatud samas vaimus. Kuigi kirjutatud üle saja aasta tagasi, on need vägagi aktuaalsed tänapäeval. Mitmetes tema muinasjuttudes on näidatud, kuidas enda ja teiste õnnelikuks tegemiseks piisab vaid arusaamisest, et mõne kinnisidee või väärtuse tagaajamisest lahtilastes võime avastada hulga mitmekülgsema maailma enda ümber.

Eriti rohkelt on käsitletud vaeste ja rikaste vahelise olukorra ebaõiglust. Samas enamus tema muinasjuttudest lõppevad hästi... kuid minu arusaama järgi vaid juhul, kui uskuda kristlikke õpetusi. Ehk et mitme lõpus viidatakse otseselt kristlikele õpetustele, mis annavad lootuse ka sellises olukorras, mis näiliselt ehk hetkel polnudki nii õnnelik.

N. D. Walsch "Uued ilmutused. Jutuajamised Jumalaga" (märts I)

308 lk
2004, Pegasus

Walschi "Jutuajamised Jumalaga" seisavad mu raamaturiiulis juba u 2006.aastast alates. Nüüd lõpuks jõudsin lugemiseni. Ega mul vist varem poleks ka mõtet olnud, sest isegi nüüd, olles läbinud kristliku kultuuriloo magistriõppe, oli see raamat minu jaoks segadusseajav.

Walsch kirjutab, sellest, kuidas meie praegused ellusuhtumised ja uskumused ning organiseeritud religioonid ei saa hakkama meie endi ja meid ümbritseva ellujäämisega. Vastupidi- senised uskumused on kaasa toonud vaid sõdasid, tagakiusamist jms, mis ei näigi lõppevat.

Osaliselt andis tunda, et tegemist on sellise ameerikaliku raamatuga, kus kõik pannakse ühte patta, et sealt kokkuvõttes endale parim välja valida. Samas olen paljuga Walschi jutust nõus, sest olles viimased aastad aktiivsemalt Eesti luterliku kirikuga seotud (nii kirikutöös, niisama kirikus käes või ka magistriõpingute raames), siis... on tekkinud teatud... seletamatud tunded... kahtlused... kahtlemised teiste kahtlemistes... aga sellest kõigest oleks veidi ennatlik vist rääkida. Igatahes olen nende aastate jooksul aru saanud, et on palju asju, millest kellegil pole ülevaadet ega arusaama ning targimad on need, kes seda ka tunnistada julgevad!

Mõned tsitaadid:
- "Te võite neid kutsuda kahe erineva nimega, aga nad on üks ja sama. Jumal on see, mis on Elu, ja Elu on see, mis on Jumal."
- "Ärge kuulake ühtki inimest, kes kuulutab enda erilisemaks kui teised."
- "Tõeline meister ei ole see, kellel on kõige rohkem õpilasi, vaid see, kes loob kõige rohkem meistreid."
- "Inimene ei pea uskuma Jumalasse, et teda mõjutaksid ühiskondlikud tavad, mille on loonud need inimesed, kes usuvad."
- "Abiks on arusaamine, et kui keegi võitleb sinuga, siis võitleb ta tavaliselt sinu tähelepanu saavutamiseks."

- "Teie kõik olete pelgalt hooldajad, kes püüavad hästi hoolitseda selle eest, mis on teie kätte usaldatud- kaasa arvatud teie kehad, teie kaaslaste ja teie laste kehad, maa, millel te elate ja kõik muu, mis teie hooleks on."