M. Kadastik "Kevad saabub sügisel" (aprill IV)

222 lk
2013, Varrak

Raamatupoe leheküljel on järgmine tutvustus:
"Selle romaani peategelased – ajakirjanik, ärimees, arst ja laulja – avastavad, et keskeakriisile ei järgne sugugi rahulik enese taasleidmine. Raha, karjäär ja tuntus on nende meeste jaoks kaotanud oma tähenduse ja väärtuse. Üha enam hakkavad nad hindama naiste lähedust. Nad mõistavad, et hinge on võimalik jagada ainult vastassugupoolega ning et suhe naistega on mehelikkuse ainsaks mõõdupuuks. Ent kuidas uuele olukorrale kohandada oma ego ootusi ja vajadusi, kui kehaline kihk iga päevaga aina nõrgeneb? Kuidas mitte muutuda naeruväärselt kilavsilmseks endast aastakümneid nooremaid neide kohates?
Mehed üritavad ennast üles leida lapsepõlve mälupiltidest, unenägudest ja fantaasiatest. Selguse asemel suureneb segadus, sest kujutelmad ja tegelikkus lähevad lootusetult sassi – väljamõeldis hakkab reaalsust kontrollima."

S. Collins "Pilapasknäär" (aprill III)

332 lk
2011, Tänapäev

Pärast teise osa lõpetamist mõtlesin "Näljamängude" triloogiast pausi võtta ja hiljem edasi nautida, kuid ei suutnud. Soov teada saada, kuidas lugu edasi läheb, oli nii suur, et nüüd siis kõik kolm osa loetud. Kartsin, et paari nädalaga umbes 950-lehekülge samade tegelastega ja samas teemas läheb igavaks, aga mu kartus oli asjatu. Ka kolmas teos oli lennukalt kirja pandud ning selles oli palju ootamatuid pöördeid. Loomulikult jätkus armukolmnurk peategelaste vahel.

Täna lugemist lõpetades tundsin üle hulga aja nö raamatuleina ehk seda, kui oled põhjalikult mingis teemas sees ja siis saad aru, et see on otsas, kõik, lõpetatud. Kuna see on kellegi teise kirjutatud lugu, siis ei kõlba nagu ise edasi fantaseerida ka...

Nii et ehk olete nüüd juba aru saanud, et jäin loetuga väga rahule!

S. Collins "Lahvata leek" (aprill II)

320 lk
2010, Tänapäev

Esimeses osas lummanud tempo ja lennukus jätkub ka Näljamängude triloogia teises osas. Eelmisest raamatust tuttavad tegelased haarasid ka teises osas sama palju. Annab tunda, et autor on televisioonis töötanud, sest lugemise ajal on väga lihtne silme ees kujutada pilte toimuvast.

Nii et mõne aja pärast asun kolmanda osa juurde.

S.Collins "Näljamängud" (aprill I)

304 lk
2014, Tänapäev

Vaimustun siin jälle!
Raamatutest tehtud filmide puhul on ikka mure, et kas raamat või film on parem. Näljamängude triloogiast rääkis mulle õde-Karin juba varem, aga kuna tegemist oli fantaasiaga, siis siiani see mu lugemislauale polnud jõudnud. Siis aga juhtusin kogemata filmi nägema. Kusjuures samal ajal tegin ise arvutis tööd... aga sellegi poolest suutsin nii palju filmi näha, et vaimustusin.

Järgmisel päeval suundusin kohe raamatukogusse. Tükk aega läks, enne kui raamatud leidsin, kuna mul polnud õrna aimugi, kus fantaasia raamatud asuvad.

Raamat loetud ja vaimustus sama, kui peale raamatu lugemist. Minu jaoks olid raamat ja film mõlemad ühtlaselt head ja täiendasid teineteist. Kumbki ei rikkunud teist. Raamat on hoogsalt kirjutatud. Karmimad võitlused, romantilised stseenid ja igavikulised arutlused vaheldusid omavahel. Filmi vaadates mõtlesin, kuidas küll kogu tegevus raamatus välja näeb ja kui kaua raamatus tegelane metsas saab luusida, ilma, et see lugedes igav oleks. Aga sai. Päris mitusada lehte sai. Ja põnev oli ka.

Nii et laual on juba järgmine osa ehk "Lahvatab leek" ja ma ei tea, kes minu asemel homme lugejatega kohtuma läheb, sest mina loen kodus "Näljamängude" triloogiat :)