Ma sain sellega hakkama- sundisin ennast Cartlandi raamatut lõpuni lugema!!! Barbara Cartland on naiskirjanik, kelle menukusest on ikka aegajalt ajakirjanduses juttu ning ka raamatukogus on tema raamatuid vist terve riiul täis. Seega tahtsin nii väga teada, et mis tema raamatud nii menukaks teeb. Kunagi varem alustasin ka ühe tema raamatu lugemist, kuid eriti kaugele ei jõudnud.
"Armastuse hingus"on Cartlandi 500.romaan ja selle perioodiks on regentlus (nagu autor ise eessõnas kirjutab). Raamatu sisu kohta ei ole mul midagi muud öelda, kui et... see vist ongi selline klassikaline romantiline armastuslugu.
Minu jaoks oli see väga tühi raamat. Juba peale esimest peatükki hakkas häirima, et iga lause algab uuelt realt ja et tegelikult võid mitu lehekülge läbi lugeda, ilma et sealt üldse mingit mõtet leiaks.
Minu arusaam Barbara Cartlandi menukusest on lihtne ja mõistetav tegevus, ettearvatavalt õnnelik lõpp, kõigile arusaadavad lihtlaused...
Rohkem ma Cartlandile oma aega raiskama ei hakka... aga austust vääriv on see, et kirjanik on ära tabanud midagi, mida temalt oodatakse, sest tema raamatud on ju siiani menukad!
Tegin nüüd väikest uurimustööd ka netist ja tean, et ta elas kaua... 98-aastaseks :)
"Armastuse hingus"on Cartlandi 500.romaan ja selle perioodiks on regentlus (nagu autor ise eessõnas kirjutab). Raamatu sisu kohta ei ole mul midagi muud öelda, kui et... see vist ongi selline klassikaline romantiline armastuslugu.
Minu jaoks oli see väga tühi raamat. Juba peale esimest peatükki hakkas häirima, et iga lause algab uuelt realt ja et tegelikult võid mitu lehekülge läbi lugeda, ilma et sealt üldse mingit mõtet leiaks.
Minu arusaam Barbara Cartlandi menukusest on lihtne ja mõistetav tegevus, ettearvatavalt õnnelik lõpp, kõigile arusaadavad lihtlaused...
Rohkem ma Cartlandile oma aega raiskama ei hakka... aga austust vääriv on see, et kirjanik on ära tabanud midagi, mida temalt oodatakse, sest tema raamatud on ju siiani menukad!
Tegin nüüd väikest uurimustööd ka netist ja tean, et ta elas kaua... 98-aastaseks :)
Haa, mina olen lugenud talt lausa 4 või koguni 5 raamatut. Ja põhiline mille poolest need omavahel erinesid olid noore imekauni naispeategelase juukse/silmavärv (no helelillad silmad kuldsete täppidega kõlab päris põnevalt) Minu arust on Cartland kohutavalt andekas kirjanik, no ikkagi 500 erinevat juukse või silmavävi välja mõelda - see on juba midagi!
VastaKustutaA süžee mitmekesistamises pole ta just eriti vaeva näinud. Valdavalt on tegu noore neiuga, kes on kas vaesustunud või mingil muul põhjusel varjates oma identiteeti asunud elama/teenima rikka ilusa üksiku meesterahva juurde. Loomulikult satub ta elu ohtu, ta näitab üles uskumatut vaprust ja loomulikult mees armub temasse kuid leiab, et nende seisused pole sobilikud ja siis tuleb välja, et neiu pole ka tegelikult lihtne teenija/koduõpetaja/kesiganes. ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni.
Aga mis mind nende raamatute... juures kõige... rohkem... häirib... on see, et... peategelane - õrn... naisterahvas... räägib pidevalt... kolme punktiga...