esmaspäev, detsember 25, 2017

D. Landy "Detektiiv Luuker Leebesurm" (detsember VII)

374 lk
2014, Pikoprint OÜ
Luuker Leebesurma tegemised jõudsid meie koju Joosepi (6a) kaudu, kes selle raamatukogust leidis. Nii lugesime algul seda raamatut õhtujutuks. Vanemad poisid (6a ja 8a) kuulasid huviga, meie pere väiksemad (3a ja 5a) aga sellest väga ei hoolinud.

Algul meeldis kõigile väga. Ühel hetkel aga ütles 6-aastane Joosep, et need lood on ikkagi liiga hirmsad ja tekitavad halbu unenägusid. Siis lugesime mõned korrad veel päevasel ajal. Seejärel aga arvas pojake, et nüüd aitab. Vanem poiss aga luges ise edasi. Seega minu järeldus, et alla 8-9-aastastele see vist väga mõeldud ei ole. Aga eks oleneb ka lapsest. No seejärel lugesin aga mina ise raamatu üksi lõpuni. Seega 35-aastastele on küll mõeldud.

Raamat on tempokas. Kogu aeg juhtub midagi ning tegevus läheb edasi. Lugedes mõtlesin korduvalt, et kas selline ongi raamat tänapäevasele halva keskendumisvõimega noorele? No neile nutilastele, keda meie seas pidavat mõned olema.

Kiirus tegi loo väga huvitavaks. Kogu aeg tahtsid teada, mis edasi sai. Samas tegi see lugemise kohati ka keeruliseks, sest ei jõudnud juhtunust aru saada, juba oli järgmine asi juhtunud. Tegelased ka väga omaks ei saanud, sest kirjelduste asemel oli rõhk dialoogil.

Nalja sai jällegi korduvalt. Lugu oli oma olemuselt suht sünge ja hirmus... kuid korduvalt ja korduvalt andsid peategelased põhjust naerust turtsuda. Ma ei teadnudki, et hirmutavatel teemadel peetavaid vestlusi on võimalik pidada nii erineval viisil naljakalt. Nii et kiitus autorile vaimukuse eest.

Esimene osa lõppes nii, et süda jäi nagu natuke rahule... aga tegelikult on selge, et palju teemasid on vastusteta. Kuna Luukeri raamatuid on veel palju-palju, siis peabki küsimusi õhku jääma. Kui lapsed kunagi veel mõne osa koju toovad, siis ilmselt loeksin neid ka.

Raamatupoe lehel on selline tutvustus:
Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest.
--
„Nii et enam ei varja sa minu eest midagi?”
Leebesurm pani käe rinnale. „Tabagu mind surm, kui varjan midagi oma südames.”
„OK.”
Leebesurm noogutas ja nad kõndisid Bentley poole tagasi.
„Kuigi sul tegelikult pole südant,” ütles Stephanie.
„Ma tean.”
„Ja tehniliselt sa juba oled surnud.”
„Ma tean seda ka.”
„Lihtsalt selgituse mõttes.”
--
Kas kurjus võidab ja saabub maailma lõpp? Või suudavad Stephanie ja Leebesurm omavahelise nääklemise lõpetada ja vastu astuda?
Algab põrgulikult põnev seiklus. 

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. 
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar