2016, AS Ajakirjade Kirjastus
Lugemise väljakutses läheb see raamat mul kindlasti teema nt 47 alla: kui sa mainid sõbrale selle raamatu pealkirja küsib ta su käest: sa loed SEDA raamatut?
Tegelikult olen ma selles küsimuses iga enda sõbraga ühel pool. Loomulikult ma tean ammu, et selline raamat on olemas, sest see püsis müügi- ja laenutusedetabelite tippudes. Ja ma mõtlesin kogu aeg, et kes on need inimesed, kes sellist raamatut loevad? Miks need inimesed sellist raamatut loevad? Kuid olgem ausad- ma isegi ei teadnud, milline see selline raamat on.
Kogu see selgeltnägijate teema on minu jaoks suht välistatud. Just see saade. Mul pole vahet, kas neil inimestel on võimed või kas neile öeldakse kaadri taga vastused ette. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et sellist asja tehakse teleekraani ees. Ja siis on hulgaliselt inimesi, kes seda õhtukohvi ja võileiva kõrvale naudivad. Missasja???? Kas see teine maailm on olemas või ei ole, siis teleekraan pole minu jaoks koht, kus seda katsetada. Nii olen ka sellest saatest väljakasvanud raamatute suhtes skeptiline ja metsikute eelarvamustega olnud.
Eile Pärnu raamatukogus last trennist oodates aga jäi Marilyni raamat ette. Otsisin hoopis midagi muud. No piilusin korra sisse. Avasin suvaliselt lehekülje. Selleks oli 82, mis on ka mu sünniaasta. Lugesin. Teksti mõte selline: inimesed, kes meie ellu tulevad, pole juhuslikud. Igaüks õpetab meile midagi ... jne. Ja oligi korras- see raamat pidi kaasa tulema!
Eelarvamustele aitas tohutult kaasa kaanepilt. Nüüd kui olen raamatu läbi lugenud, siis minu jaoks on see kaanepilt ebaõiglaselt eemaletõukav ja hirmutav. Isegi kui tean, mis sisu raamatus on, siis öökapil keerasin raamatu ööseks teistpidi, sest mulle ei meeldi see must lind. Iga lehekülge keerates (lugesin öösel!) oli minu jaoks samuti see must lind hirmutav.
Kogu selle pika sissejuhatuse peale veidi ka raamatust: esimesed 134 lehekülge sisaldasid minu jaoks lihtsaid eluõpetusi, mida olen ise viimaste aastate jooksul eri allikatest õppinud ja isegi muudkui jutlustanud. Näiteks minu viimasest kolmes raamatus "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks", "Mina, supernaine, jään ellu!" ja "Kes kardab välgutüdrukut?" on olemas väga palju mõtteid, mis oleks nagu Marilyni raamatust maha kirjutatud. Oleks ma seda raamatut varem lugenud võiks mind täitsa spikerdamises süüdistada... aga ma ei olnud (sest ma kartsin raamatu kaanepilti ja olin skeptiline saate suhtes).
Enda tsitaate vaadates avastasin, et tegelikult ka juba noortekas "Ütlemata sõnad" on selliseid mõtteid sees, sest Marilyni raamatus on korduvalt rõhutatud, et ennast pead tundma ja armastama enne kui saad seda teistele jagada (või ka vastu võtta):
Voodoo ja kristallide osa oli minu jaoks juba võõram, kuid esimene osa jagas küll puhast elamise õpetust. Mina võin küll vaimustunud olla, kuid ilmselt kõigile seda raamatut soovitada ei julge. Isegi minu eelpool nimetatud romantika sarja raamatud on mõne jaoks liiga segase eluõpetusega olnud. Ehk et sa ei saa vastu võtta seda, milleks veel valmis pole. Kui sinuni pole eelnevalt jõudnud mingeid killukesi sellisest mõtteviisist, siis on väga raske korraga kõike vastu võtta.
Minu jaoks oli selles raamatus kõik tuttav ning see lihtsalt kinnitas ühes kohas korraga kõike, mida viimaste aastate... aastakümnete jooksul õppinud ja avastanud ja praktiseerinud olen- elamist!
Kes aga teadliku elamise teemaga veidigi on juba tegelenud, sellele soovitan küll. Kaanepildist ei tasu ennast hirmutada lasta, sest lugemise ajal seda ei näe ning raamatut käest pannes võib selle tagurpidi keerata... nagu minagi tegin :)
P. s. see ei tähenda, et pilt oleks kole, vaid tõesti lihtsalt minu arust hirmutav. Teostus on ju tegelikult imeline!
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar