J. N. Frey "Kuidas kirjutada neetult head romaani" (august VIII)

196 lk
2012, Kirjastus Fantaasia

Raamatu tagakaanele on tutvustuse kirjutanud Peeter Helme- kirjanik ja kriitik, kes mulle tekitas esimese kirjutamisbloki. Lihtsalt sellega, et ütles raadios mu esimest romaani "Homme on ka päev" arvustades, et "Heli Künnapas teab, kuidas romaani kirjutada".  Ja siis veel midagi sellist, et vaatame, mis temalt tulevikus tuleb...

Aga ma ei teadnud! Siiani ei tea. Lihtsalt kirjutan lugusid, mis tahavad välja tulla. Ja lähinädalatel on ilmumas mu 20s raamat 8 aasta jooksul. Viimased aastad olen laenutuste edetabelis aasta kokkuvõttes olnud 10.-15. laenutatuima autori seas. Raamatuid ostetakse ka piisavalt, et saan kirjutamist ja kirjastamist oma põhitöökohaks pidada...

Tundus nagu viimane aeg, et siis lõpuks uurida, kuidas seda romaani siis ikka kirjutama peab. 

"Kuidas kirjutada neetult head romaani" jäi mulle kusagilt silma juba aastaid tagasi. Nii oli see nüüd täitsa teadlik valik. See ei ole samm sammu järel kindlaid juhiseid andev käsiraamat. Teoses on palju praktilisi juhiseid ja nõuandeid. Selle kõrval aga palju nii väljamõeldud kui olemasolevatest teostest pärit näiteid. Algul oli keeruline, et põhiliste näidetena toodud teosed on minu jaoks kõik võõrad (jah, tean pealkirju, aga pole ühtegi lugenud), nii et raske oli mõningaid näiteid mõista, kui ülejäänud sisust midagi ei tea. Raamatu lõpuks aga said need näideteks kasutatavad teosed päris tuttavaks (Dickensi "Jõululugu", Flaubert´i "Madame Bovary", Hemingway "Vanamees ja meri", Nabukov´i "Lolita", Puzo "Ristiisa").

Kevadel tegin oma järgmise noorteromaani "Mälestusteta suvi" 100+lehekülje esimese läbikirjutamise vähem kui kuu ajaga ära. Terve suve on tekst seisnud. Nüüd aga võtsingi koos selle raamatu lugemisega oma uue noorteromaani materjalid uuesti lauale. Nii ma siis korraga lugesin ja avastasin uusi asju oma uue raamatu juures.

Kuigi alustasin sellest, et ma siiani ei tea, kuidas romaani kirjutada, siis vahva avastus oli, et kui raamatust lugesin, et enne kirjutamist tuleb teha ühte või teist ning oma tegelaste kohta teada seda või toda, siis tuli välja, et mul on kõik need asjad tehtud. Mul on raamatut kirjutades paberite viisi üleskirjutusi oma tegelaste, süžee, võimaluste jms kohta. Nii saingi teada, et kuigi ma ei osanud neid asju õigesti nimetada, siis tegelikult ma ikka paljutki juba tegin. Aga sain ka uusi mõtteid, kuidas oma tegelastega paremini tuttavaks saada jne. 

Teadmiste koheselt praktikas kasutamine aitas kindlasti neid paremini meelde jätta. Kindlasti ei saa aga öelda, et "Mälestusteta suvi" tuleks kuidagi kirjutamisteoora järgi õigesti kirjutatud teos. Õnneks kordas Frey piisavalt tihti, et kindlasti on mingid kirjutamistehnikad olemas, aga ei ole olemas kõige õigemat viisi, kuidas ja kus kirjutada. Lõpuks oleneb kõik ikka sellest, et kuidas oma loo põhilise teema läbi käid, põhilised konfliktid lahendad ning kõik ka lugejat rahuldavalt lõpetada suudad.

Isegi praegu, oma 20ndat raamatut trükikojast oodates, oskan aegajalt paanitseda, et kas ja kuidas see kirjutamine mul ikka välja tuleb. Aastaid olen meeles pidanud kusagilt kuuldud õpetust, et halvasti kirjutatud teksti saab alati ümber kirjutada, kuid kirjutamata tekst- seda pole olemas.

Mulle väga meeldis raamatu lõpuosa, kus Frey näitas hästi, et tunneb kirjanikuelu argupäeva- see on üksik elu, mille puhul kirjanik veedab nii palju aega kusagil üksinda oma arvuti (või muu kirjutamisvahendiga), et abikaasa hakkab arvama, et tal on armuke.

Meeldejääv tsitaat oli selline:

"Avaldamata kirjanikuna on su ühiskondlik staatus umbes sama kui kodutul." (lk 182)

Väga mõnus ja õpelik lugemine oli. Nagu tagakaanel on kirjas, siis seda võivad lugeda praktikud, kes uusi teadmisi kasutada saavad või ka lihtsalt lugemishuvilised, kes "õpib suhtuma kirjandusse tähelepanelikumalt ja mõistvamalt."

Eks seda, kas ja kuidas sellest raamatust õpitut kasutada oskan, saavad kõik soovijad mõne kuu pärast juba ise hinnata.

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

I. Tomusk "Mauno saladuslik kadumine" (august VII)

76 lk
2015, Tammerraamat

Taaskord üks lasteraamat mu enda poiste raamaturiiulist. Seda loeb minu 1.klassi lõpetanu.

Raamatu tutvustust saad lugeda lehelt Head lasteraamatud: Mauno saladuslik kadumine.

Ilmar Tomuskilt olen varem lugenud "Pöörane puhkus Parakatkus" ja see meeldis mulle väga. Nagu eelmisel korral kiitsin, siis ka selle raamatu puhul meeldib mulle väga autori ilus eesti keel.

Lugu iseenesest on aga väga tänapäevane. Digitaliseerumise teemat on Tomusk ka varem puudutanud. Selles raamatus muutuvad digitaalseks raamatuvõõras Mauno ning tema järel mitmed raamatkoguhoidjad jne ning lõpuks ka lasteraamatud. Sellist kriminaalset lugu hakkavad uurima poisid, kellele on väiksest peale raamatuid ette loetud ning kes ka ise palju loevad.

Minu jaoks tundus raamat hästi sujuv ning digitaliseerumise teemat huvitaval kombel üle võlli keerav. Sellises mõnusas ja humoorikas võtmes. Kuna näen, et mu laps seda ka järjest loeb, siis järelikult ka lastele sobivas võtmes.


***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

M. Hart "Asjad nii kallid ja haprad" (august VI)

376 lk
2015, Ersen

See raamat on praegu Apollos müügil eriti soodsa hinnaga ja just nii ta mu lugemislauale jõudiski.

Raamatu tutvustust saad lugeda kirjastus Ersen kodulehelt: Asjad nii kallid ja haprad.

Asusin lugema suht puhta lehena. Jah, ma olin lugenud raamatu tagakaanelt tutvustust ja see tundus paljutõotav. Tegelikult aga polnud ma isegi kindel, millises žanris looga tegu on. Krimilood ei ole minu teema. Kuigi sisu tutvustus kaldus veidi selle poole, et võiks olla ka kriminaalsem liin, siis tegelikult seda polnud. Vähemalt minu jaoks.

Gilly on koduperenaine, kelle käest Todd soovib tegelikult vaid auto varastada, aga saab kaasa ka naise. Gilly igapäevane elu tuli väga tuttav ette- ja tema puhul seda vaid kahe lapsega. Esimestel lehekülgedel kirjeldatud aegajalt hulluksajav argipäev kõlas tuttavalt ning ajas muigama. Aegajalt ilmutav ,,Tahan kuhugi kaugele rännata... näiteks üksi poodi minna!"-tunne on ilmselt tuttav paljudele lapsevanematele. Nii jättiski Gilly kasutamata võimaluse põgeneda ning aitas tegelikult ise kaasa oma röövimisele.

Todd on keerulise looga noormees. Eks igasuguste pahalaste taga on enamasti mingi lugu. Meil kõigil on, aga pahalaste puhul tavaliselt selline, mille lahendamisega nad ise pole hakkama saanud. Kuigi algusest saati oli teada, et Toddi lugu on ilmselt üsna karm, siis oli ikkagi väga põnev selle avanemist jälgida. Elasin talle ikka väga kaasa. 

Suures plaanis oli minu jaoks kõige rohkem tegu armastusromaaniga. Reedan ette ära, et tegelikult raamatus suudlemist ei olnud, rääkimata sellele järgnevast. Sellest hoolimata oli kogu teos väga intensiivne ning pinge oli kogu aeg õhus. Pidev liikumine. Ootus, et mis saab edasi. Ja muidugi ka lootus. Alustasin lugemist eile õhtul ja mõtlesin, et loen natuke... ja siis veel natuke... Kui olin kindlalt otsustanud raamatu kinni panna, siis läks asi jälle nii põnevaks, et lõpetasin alles kell 3.30, et hommikul koos esimeste ärganud lastega kohe jätkata.

Enne viimaseid peatükk uurisin Bookdepository lehelt järgi, milliseid raamatuid Megan Hart´i poolt neil veel on. Praegu ju saab sellelt lehelt veel soodsamalt raamatuid tellida ja tuleb ära kasutada. Eesti keeles on tal veel vaid üks raamat.

Viimased peatükid olid minu jaoks üllatus. Ausalt öeldes ma lootsin kogu aeg midagi muud. Kuidagi lootusetuse tunne tuli. Olen alati uskunud, et enamusi inimesi saab aidata. Et on võimalik erinevatest olukordadest välja tulla. Ja samas tean, et jään neile tegelastele just selle lõpu pärast rohkem mõtlema, sest sisse jääb kriipima mõte, et mida oleks saanud teisiti teha?

Kellele meeldib intensiivne suudlemise- ja seksivaba suhtelugu, mis oma kriminaalsetest koostisosadest hoolimata pole üldse kriminaalne, siis neile soovitan väga. Ise uurin ilmselt lähiajal Megan Hart´i uusi teoseid.

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

M. A. Shaffer, A. Barrows "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts" (august V)

288 lk
2018, Pegasus

Eelmisel nädalal sain ootamatult vaba pärastlõuna linnas. Juba eelmisel päeval jäi silma, et lõuna ajal on kinos "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts". Lugemise väljakutse grupist olin sellest juba kuulnud. Nii teadsin, et täpselt nii ma oma vabadust kasutangi- vaatan selle filmi ära!

Oi, kui hea mõte see oli! Mulle lihtsalt niiii väga meeldis see film. Guernsey saare maalilised loodusvaated oli väärtus omaette. Ilmselt on see nüüd koht, kuhu järjest suuremad turistide voolud voorivad. Lugu oli põnev ning puudutas. Sõja teema mulle tavaliselt ei meeldi, aga see, kuidas valusad ja isegi vastikud sõjaga seotud teemad olid filmi tänapäevaga seotud, aitas kogu loo tervikule kaasa. Ja loomulikult armastuslugu- kõigest mõne suudlusega oli see üks romantilisemaid filme, mida olen viimasel ajal näinud (no kui mõelda, et käin enamasti kinos koos 4 lapsega ja ekraanil jooksevad neil kordadel multikad, siis pole konkurents väga suur...).

Koju jõudes teadsin kindlalt, et pean kohe ka raamatu saama. Suur oli mu rõõm, kui urramist järele vaadates nägin, et kohalikus raamatukogus on teos olemas. Olin täitsa vait ja ei kuulutanud kusagil, et käisin ägedat filmi vaatamas, sest pidin kindel olema, et keegi enne mind raamatukokku raamatule järgi ei jõua.

Tellisin raamatu telefoni teel ette ja oli tükk selgitamist ja tähtede kaupa ütlemist, enne kui raamatukoguhoidja sai aru, mida ma tahan. Ohkasin küll selle peale kergendunult, sest järelikult pole teos meil siin veel ülikuulus.

Ja siis sain raamatu! Sisu kokkuvõtet võid lugeda kirjastus Pegasus kodulehelt siit: Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts.

Esimesest leheküljest olid mul silme ees  tuttavad näod filmist. Samas pole ma kindel, kui kaua oleks sisseelamiseks aega läinud, kui ma eelnevalt filmi poleks näinud. Ilmselt oleks see suht keeruline olnud.

Teos on kirjutatud kirjade kaudu. Ühelt poolt oli see põnev ning vahva oli näha, et lõpuni välja oli kõik sündmused võimalik kirjade kaudu ära rääkida. Mingil hetkel aga hakkasid kõik kirjad sarnased tunduma. Ehk et erinevatel tegelastel ei olnud minu jaoks erineva tooniga häält, vaid olidki ühe inimese kirjutatud kirjad, mis lihtsalt näitasid sündmusi eri vaatenurkadest.

Hämmastav, kuidas sõda muutus minu jaoks kuidagi tunnetatavamaks. Jah, me olem siin Eestis alati teadnud, et meid sõda puudutas, meil on kõigil perekondlikud mälestused sellest... Aga see raamat ja film tuletasid vähemalt minu jaoks selgelt meelde, et paljudes teistes kohtades oli ka sõda. Ja inimesed tundsid tegelikult samamoodi, nagu meie inimesed, kes selle kõik pidid üle elama. Kindlasti oli sõja mõju erinevates kohtades erinev... ja kindlasti ka omamoodi sarnane.

Üheks põhjuseks, miks mina sõja teemaga väga tegeleda ei taha on teadmine, et ma ise ilmselt ei oleks sel ajal väga tugev suutnud olla. Kõigist neist koledustest lugemine ja filmides vaatamine toob minuni nii tugevalt kõik need tunded, et isegi nii on seda liiga palju... aga samas- inimene on kohanev olend. Kui oled mingis hullus olukorras, siis ju ei küsita, et kas sa saad hakkama, vaid tuleb lihtsalt hakkama saada.

Teisalt on nii hea, et sõjaga seotud teemasid käsitletakse, sest see loob kindlasti juurde inimesi, kes teeks mida iganes, et keegi meist rohkem sõda üle ei peaks elama ning et kaasa aidata sellele, et lõppeksid ka need konfliktid, mis kusagil on. Sest tänapäeval on sõjapiirkonnas elada ju tegelikult sama tunne, mis tol ajal. Sõda on sõda!

Kõige rohkem oli kogu see lugu aga minu jaoks hoopis armastuslugu. Vähemalt filmis. Ja see oligi minu jaoks raamatus pettumus. Filmis jooksis armastuslugu kuidagi nii ilusti lahti ja tekitas varakult võimaluse tegelaste tundeid tunda...ootusärevuse, kuidas kõik sujub... kuid raamatus oli sellest vaid hall vari.

Aastaid ei olnud ma üldse filmide fänn, sest tahtsin rahulikult loo kulgemisele kaasa elada. Film oli liiga kiire. Nüüd olen aga taibanud, et filmi võlu on see, et keegi ei ütle mulle, mida tegelane mõtleb ja ma saan tihtilugu tühjad kohad ise täis mõelda... ja nii on mõnigi lugu minu jaoks filmina hoopis parem kui autor selle ehk kirjutaski. Näiteks Nicholas Sparksi filme naudin väga, kuid raamatute lugemisega olen pigem hädas.

Nii mõtlengi, et kui palju oli kartulikoorepiruka filmis võrreldes raamatuga armastuslugu rohkem... ja kui palju ma lihtsalt ise need tühjad kohad täis mõtlesin? Romantika seisukohalt meeldis mulle film igatahes kordades rohkem.

Tegelikult olid film ja raamat väga paljudes sündmustes erinevad. Seda põnevam oli jälgida, et kui põhilised puutepunktid olid olemas, siis kuidas raamatus ja filmis nendeni erinevalt jõuti. Filmi vaadates polnud kordagi tunnet, et tegijad oleksid pidanud kuidagi vägisi välja mõtlema viisi, kuidas järgmisse puntki jõuda... kuigi raamatus võis sama tee hoopis teistsugune olla.

Seekord siis võitis minu jaoks film. Tahtsin seda ka teise korra kinno vaatama minna, kuid kahjuks avastasin nii hilja, et film jõudis juba lahkuda. Kui mõelda, et minuga koos vaatas eelmisel nädalal seda 6 inimest, siis väga ei imesta... aga igal juhul soovitan lugeda raamatut ja võimalusel ka vaadata seda filmi. Lihtsalt ilmselt tasuks seda teha suurema vahega, kui mina tegin.


***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

S. Hustvedt "Meesteta suvi" (august IV)

168 lk
2013a, Varrak

Esimest korda elus tekitab väikseid külmavärinaid mõistmine, mis kuupäeval raamatu lugemise lõpetasin. Ehk et kui oleksin ühe päevakese veel venitanud, siis oleksin lugemise lõpetanud samal kuupäeva, mil teose tegevus lõppes- 19.augustil. Küll peaaegu 10-aastase vahega.

Raamatu sisu võid lugeda Apollo kodulehelt siit: Meesteta suvi. 

Ei olnud lihtne lugemine. Selle raamatuni jõudsin Lugemise väljakutse grupi kaudu, kus teost tutvustati. Kuigi muude lugemist ootavate raamatute nimekiri on pikk, siis tõin sellegi raamatu kohe raamatukogust koju.

Kuigi pealkiri ütleb ära, et lugu kulgeb meesteta, siis tegelikult on kogu lugu otseselt ainult meestega seotud. Küll aegajalt kibestunult või isegi tigedalt, kuid siiski meestest lähtuv.

Raamatu põhiline tegevusliin räägib naisest, kelle mees 30-aastase abielu järel Pausi võttis ning sel ajal noorema naisega kooselu alustas. Sellest meeldejäävamaks oli minu jaoks aga hoopis tüdrukute grupp, keda peategelane suvel õpetas. Nende seas toimunud nö koolikiusamine oli minu jaoks teema, mis sundis lugu muudkui edasi lugema, et teada, kuidas see lõppeb.

Samuti peategelase naaberperekond, kus oli 2 väikest last ning pidevalt omavahel vaieldi ja võideldi. Teos ei jäta kahtlustki autori harituses, sest mina kuulun kindlasti nende hulka, kes mõndagi mõistet või vihjet pidi guugeldama, kuid see noor pere mõjus kuidagi teksti elavdavana. Muutis muidu kuivana mõjuva tegevuse mahlakamaks. Ausalt öeldes ma tõesti ei tea, miks mulle nii tundus, aga ühelt poolt see perekonna tegevusliin oli nagu teisest ooperist, kuid lõpuks viis just sellel liinil toimunu lõpuks minu jaoks loo kokku.

Naiste roll ning suhtumine naistesse on minu jaoks alati oluline teema olnud. "Meesteta suvi" oli üks omamoodi vaade naiste rollile.

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

A. Day "Fänkond" (august III)

400 lk
2018, Pegasus

Tegemist on "Näljamängude" ja "Lahkulööja" fännikirjandusega (kas see on õige mõiste?). Minu armastus düstoopiliste noortekate vastu algas just "Näljamängude" ning "Lahkulööja" sarjaga. Enne nendega kohtumist arvasin, et igasugune utoopia ei ole minu teema. Kohe üldse mitte. Ja pärast neid olen lugenud veel düstoopilisi noortekaid "Legend",  "Klaastroon", "Inetud", "Mached", "Punane kuninganna" ja... ilmselt mitmeid veel. Ehk et ilmseltgelt on sellised raamatud nüüd tihtilugu mu lugemise nimekirjas.

Ilmselt on selliste raamatute lugemise üks põhjus ka see, et mu peas on viimased aastad ringelnud üks selles stiilis raamatu idee, mille varsti ka paberile kavatsen panna.

Seda kõike arvestades võib arvata, et düstoopiliste noortekate põhipunktid on suht kattuvad: halbades oludes healane, heades oludes pahalane, halb valitsus, ületatavad raskused, enamasti ka armukolmnurk...

Selle kõige järel tundus raamatu "Fänkond" sisututvustus väga ahvatlev ja hoopis teistsugune. Täpsemat kirjeldust saad lugeda kirjastus Pegasus lehelt siit: Fänkond.

Fänkond on minu jaoks ausalt öeldes täitsa uus mõiste. Olen palju mõtisklenud teema üle, et kui paljud mängud-raamatud-inimesed-jms on kuulsad sellepärast, et inimesed teevad need kuulsaks. Tegelikult ongi kõik tuntud teemat tuntud sellepärast, et mingi hulk inimesi on otsustanud need oluliseks kuulutada. Aga mida see tegelikult kaasa toob? Ja millal meist igaüks oma rolli selles tähtsustamises mõistab? See on eriti tänapäeval üha olulisem teema, sest autorid teenivad oma teostelt ju vaid mingi osa, kuid suurem äri käib hoopis igasuguste fännitoodetega, mis ei pruugi autori ning tema teosega üldse enam seotud olla. Ja enamus meist toidab mingil tasandil seda süsteemi... ise seda mõistmata. Minu jaoks jäi just see teemaks, millele pärast lugemist edasi mõelda.

"Fänkond" jättis minu sisse mingi segaduse. Esimene pool raamatust oli kuidagi kokku traageldatud. Pidev kaanoni jälgede ajamine, aga veel hullem- pidev teiste noorteraamatutega võrdlemine. Kui nüüd juhtub, et sa pole mõnda pidevalt võrreldavatest raamatutest lugenud, siis jääb osa nalju ja vihjeid arusaamatuks. Sellest poleks tegelikult ka midagi, aga häirib just see, et kõik on seotud kuidagi väga tehislikult. Ei ole usutav. Tegelased ei pane endale kaasa elama.

Aga kusagil raamatu keskpaigas läheb kõik käima. Suhted ja tegelased muutuvad usutavamaks. Ühe tegelase surm on isegi veidi tuntav ja seega veidi kurvastav. Isegi mõnes pisikeses lauses oli armukolmnurga tekitatavad tunded tuntavad... kuigi mingeid sügavaid armustseene polnud (ja ma ei  mõtle seksi, vaid stseene, kus tegelastevahelised tunded tekitavad lugejaski mingeid tundeid).

Nii oligi suur osa teosest pigem teiste teoste jälgedes käimine (mida tegelikult sisu poolest see raamatu ju üleni oligi), kuid teises pooles tulid mitmedki üllatused, milleks ma valmis ei olnud.

Võib-olla oleks seda isegi lihtsam lugeda neil, kes pole enne lugenud raamatuid "Näljamängud" ja "Lahkulööja". Neid pidevad pidepunktide otsimised ilmselt nii ei segaks.

Lõpp oli ka suht varakult aimatav, kuid ikkagi oli põnev vaadata, kuidas autor selleni jõudis. Mitmedki pöörded selles teekonnas olid ootamatud ja seega nauditavad.

Sellel teosel peaks ka järg olemas olema. Ühelt poolt on tunne, et enamus on nagu öeldud ja ei tahaks väga edasi lugeda. Samas jäid mitmedki otsad siiski lahtiseks ja järgmises osas autor ilmselt tegeleb nendega. Aga mingit tohutut tunnet, et ma pean edasi lugema, selle raamatu lõpetamise järel ei ole. Üldiselt oli aga mõnus lugemine... pärast seda, kui olin esimesest poolest üle saanud.


***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

L. O`Neill "Sai mis tahtis" (august II)

264 lk
2016, Varrak

Mis on vägistamine? Kes on selles süüdi?
Need on kaks küsimust, millest minu jaoks see raamat koosnes.

"Sai mis tahtis" on noorteraamat, mille peategelane on 18-aastane Emma. Ta on ilus ja populaarne tüdruk ning teab seda ise ka. Minu jaoks aga tundus, et pigem ta polnud selle üle õnnelik. Kasutas seda küll kohati ära, kuid kuidagi nagu ei nautinud.

Ühelt peolt jõuab ta koju nii, et ei mäleta midagi ning kogu keha valutab. Järgmisel päeval koolis sõbrad temaga ei räägi, ülejäänud aga hoiavad eemale või sosistavad naerdes. Varsti selgub, et miks. Tuleb välja, et sellel mälestusteta peol on mitu erinevat poissi temaga vahekorras olnud... kuigi tüdruk oli samal ajal teadvusteta... ja kogu toimunu internetti üles riputanud.

Tundub nagu väga üheselt mõistetav vägistamise juhtum, aga... kui palju on agasid, kui need poisid on kõik kogukonnas tunnustatud, sest on kas professionaalsed sportlased või edukate vanemate lapsed? Ja kui tüdruk on eelnevalt mitmete poiste vooditest läbi käinud... ja kõik seda teavad? Ja kui tüdruk jõi ka sel peol alkoholi ning kasutas mingeid ebaseaduslikke narkootikume? Kellel on siis õigus? Kes on ohver? Kes süüdi?

Teose esimesed peatükid olid minu jaoks väga segased, sest tekst oli kuidagi väga hüplik ja kiire. Ma ei saanud üldse aru, mis edasiste sündmuste valguses on oluline ja millele peaks tähelepanu pöörama. Pärast saatuslikku pidu läks küll teema selgemaks, kuid jätkuvalt oli hästi kiiret mineviku ja oleviku vahel hüplemist, nii et üks rida võis rääkida olevikust, teine minevikust ja ei mingit hoiatust, et see nii on. Päris mitmes kohas pidin mõnda kohta üle lugema, et aru saada, mis ajast jutt käib.

Lõpp on... mõtlemapanev. Usun, et teistsuguse lõpu puhul ei jääks see teos mulle nii palju meelde.

Kiirele algusele aga järgnes minu jaoks aeglane teine pool. Liiga palju kordamist ja nagu ühele kohale kinnijäämist. Igav ei hakanud, aga kuidagi ühekülgseks kiskus.

Teema on oluline. Kahjuks ilmselt üsna realistlik. Paneb mõtlema. Sellepärast tasub lugeda. Aga ülimat lugemisnaudingut see lugu kindlasti ei paku. 

Lugedes mõtlesin korduvalt ühele lapsevanemale, kes ütles, et minu noorteraamatuid ta kahjuks enda 15-aastasele tütrele lugeda ei saa anda, sest mõnes mu raamatus noored ka seksivad. Kui ma nüüd mõtlen, et "Sai mis tahtis" on noorteraamat ja põhimõtteliselt samale lugejaskonnale, kes on ka minu raamatute lugejad, siis... minu teoseid võiks ikka nunnadele ka soovitada. ;)

Grammatika koha pealt aga jäi minu jaoks õhtu küsimus, et kas pealkirjas koma ei peaks olema? Nii väga tahaks selle sinna panna.


***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

E. Nightingale "Hoiak" (august I)

85 lk
2017, Million Mindset

Järjekordne raamat minu väljakutsest "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan".

Selle raamatu kohta kehtib kindlasti mõte, et väljast pisike, kuid seest suur. Õhuke 85-leheküljeline raamat polnud üldse minu esimene valik, sest tundus... väike (jaa, ning siis ma jutlustan teistele sisemuse hindamisest). Kaanepilt on küll ligitõmbav, kuid mahukus (või selle puudumine) tekitasid skeptilise hoiaku.

Sisu kohta saad täpsemalt lugeda kirjastuse Million Mindset kodulehelt "Hoiak".

Minu video sellest raamatust on näha siin:

Esimesest leheküljest olin võlutud! Nagu kirjelduses öeldakse, on sellesse raamatusse kogutud Earl Nightingale´i tähelepanekud ja õpetused, kuidas muuta oma suhtumist ja hoiakuid nii, et need hakkaksid sind teenima, mitte ei töötaks sinu vastu. Need õpetused on koondatud 12 konkreetsemaks sõnumiks. Iga sõnum pikemalt lahti seletatud. Aga ei mingit pikka juttu. Ei mingit tühja loba. Iga lõik on selline, millele pead mõtlema ning mis paneb su enda mõtted liikuma.

Tunnen, et sellest õhukesest raamatust sain palju rohkem kui mitmestki mahukamast teosest. Peale selle ei pidanud ma ise valima, milline on ebaoluline osa, mis lugemata jätta, sest kõik oli vajalik.

Nagu pealkirigi ütleb, keskendutakse selleski raamatus enda suhtumisele ja mõtlemisele. Ehk hoiakule. Mõtlemapanev kaanepilt näitlikustab hästi seda, et "ma suudan" ja "ma ei suuda" vahel on vähemalt inglise keeles kõigest üks t-täht. Tegelikult on ju ka elus piir väike, kuid liiga paljud meist valivad selle, et jäävad mittehakkamasaamise poolele. 

Julgen väga seda raamatut soovitada, sest see kisub ilmselt ka kõige paadunuma "ei-saa"-taja diivanist välja. Minu töölauale jääb see raamat küll mõneks ajaks, sest aegajalt tahaks ikka ühte või teist kohta üle vaadata ja uuesti lugeda, et taaskord ennast ja asjad liikuma saada.  

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 19 raamatut. Sealhulgas käsiraamat "Rikaste inimeste 30 harjumust".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.