kolmapäev, jaanuar 19, 2022

J. Moyes "Kui kõik kokku liita" (jaanuar I)

 396 lk

2015, Kunst

Suurema osa selle raamatu lugemise ajast pidin mõistatama, kas see raamat meeldib mulle väga või üldse mitte. Kui mina oleks sellise raamatu kirjutanud, oleksin sõimata saanud.

Järjekordselt siis teos, mis juhtus mu lugemislauale väga õigel ajal. Vist. Tegelikult tõin selle raamatukogust juba eelmise aasta lõpus. Aga siis oli mul vaja eelmise aasta 100 raamatut täis lugeda ning paksemad teosed jäid seisma. Ju siis nii oli ka õige. 

Esmaspäeval aga viis asjade kokkulangevus ning probleemid selleni, et mul oli äkitselt arvutivaba aeg. Ei mingit oma raamatu kirjutamist. Tuli lugeda. Nii ma Moyesi riiulilt haarasin. Jaa, ma pole talle päris andestanud, mida ta raamatus "Mina enne sind" Williamiga tegi, aga noh... tegelikult mulle ta kirjutatu meeldib. 

Milles siis minu jaoks raamatu probleem oli? Üksinda kahte last kasvatav ema rabelemas sellepärast, et lastele haridust pakkuda ... rohkem, kui esialgu võimalik tundub. 

Kui mina oleks sellise raamatu kirjutanud, oleksin sõimata saanud, et miks ma elulisi asju raamatusse kirjutan. Enne, kui jõudsin selle kohani, et sain aru, millest raamat täpsemalt on, alustasin just oma isiklikku väljakutset "Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?". Teemaks (huvi)haridus. 

No ja nii ma siis nutsin ja naersin selle raamatu puhul. Kratsis igast otsast. Samal ajal oli hirmus armas.

Ülesehituselt on see nö teelolemise raamat (või kuidas seda road tripi tõlkida?). Kusjuures kas ma ei pannud tähele või lõpuks olümpiaadi tulemustest polnudki juttu ... 

Mulle läks väga südamesse, kuidas Jess pingutas, et hakkama saada ja samas jäi selle juures optimistlikumaks kui need, kellel oli rohkem võimalusi. Väga mõnusalt oli välja toodud hindamispunkti erinevused- mida tähendab ühele 100 naela, mida teisele. Väärtustamine.

Tohutult hästi kirjutatud raamat, väga eluline ja kõnetas 10231%. 

Miinusena tooks välja kaanepildi, mis minu arust on täitsa mööda. Jessi poeg oli juba raamatu algul temaga vähemalt ühepikkune. Koerast rääkimata. Raamatu koer on pigem nagu vasikas. Suur, noh. Ilastav. Hiiglaslik. Raamatut lugedes muidugi kaant enam ei vaata, sest sisu haarab endasse.

 

***

Minu kirjutatud ja kirjastatud raamatud leiad Heli Kirjastuse kodulehelt! 

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud umbes 30 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

 



 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar