710 lk
2020, Pikoprint
See hetk, kui sa lõpetad sarja ja ei tea, mida tunda ... Paljudele ilmselt tuttav tunne.
Selle sarja esimest raamatut "Punane kuninganna" lugesin umbes täpselt 5 aastat tagasi. Tookord lugesin kõik 3 ilmunud raamatut järjest läbi, nii et sarja kõigi eelmiste raamatute lugemisest oli möödas 5 aastat. See tähendab, et vahepeal jõudis juba meelest minna, et mul see sari pooleli on. Erinevaid fantaasia-noortekaid lugedes tuli aga kusagilt meelde, et üks niidike on nagu kusagil õhus. Nii "Sõjatorm" mu lugemislauale jõudiski.
Sellises olukorras kadestan alati neid, kes võtavad sarja ette alles siis, kui kõik raamatud on ilmunud ja saavad neid järjest lugeda. Siinkohal tunnustus Pikoprintile, kes kõik sarja raamatud ilusti on välja andnud. Sarjadega on järgmine probleem tihti aga see, et raamatukogudesse tellitakse vaid mõned osad sarjast. Lugejad heidavad tihti kirjastustele ette, et miks sarju lõpuni ei tõlgita, aga samas on raamatukogud see koht, kust võiks alustada, et kui sari on olemas, siis võiks ikka kõik osad tellida. See ju suurendab ka tulevikus võimalusi järgmised sarjad algusest lõpuni ära kirjastada.
Mäletan oma vaimustust "Punane kuninganna" eelmistest raamatutest. Seekord lugemine venis. Füüsiliselt oli selle põhjuseks muidugi ka see, et raamat on väga mahukas, nii et näiteks voodis lugedes väga ebamugav ja kaua ei viitsi jõuga neid lehti lahti hoida.
Tegevus toimus. Liikus edasi. Lahtised otsad said lahendused. Palju oli võitlust ning inimeste vahel segaseks jäänud teemade lõpetamisi. No nagu viimases osas peab olema.
Samal ajal oli minu jaoks liiga palju tagasi pöördumist selle juurde, kes mida varem oli teinud või öelnud. Täpselt nagu autor eeldaks, et inimesed ei mäleta, mida eelmistes osades tehti või räägiti. See kõik tegi toimuva kuidagi venivaks ja mõte kippus kaduma. Sellest hoolimata oli aga pinge pidevalt õhus ning soov teada saada, et kuhu kõik jõuab.
Mulle ei sobinud seekord ka liiga paljude tegelaste peas olemine. Ehk et lugu räägitakse päris mitme tegelase vaatepunktist ning minu jaoks oli seda liiga palju. Ühelt poolt oli muidugi hea, et sai suurema pildi, aga minu jaoks vajus see laiali. Taaskord - äkki oli asi selles, et mul on eelmiste raamatute lugemisest möödas 5 aastat. Tekkis küll mitu korda tunne, et tahaks algusest kõik uuesti läbi lugeda.
Lõpu osas võib vaielda. See polnud kindlasti selline, mida ootasin, kuid ... samas polnud lugedes ka kordagi selge, et milline lõpp tulemas on, sest kõik oli pidevalt võimalik. Suht rahulik tunne on sellise lõpu üle.
Fantaasia ja ulme armastajatele kindlasti soovitan seda sarja. Saan aru, et filmi või TV sarja jutt on ka jätkuvalt õhus, nii et seda ootan samuti suure huviga.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar