laupäev, aprill 27, 2024

L. Lass "Minu Singapur. Praktiline paradiis" (aprill IX)

288 lk

2020a, Petrone Print

"Minu"- sarjaga on mul pikalt vaikus olnud, sest eelnevad kogemused on olnud ... eriilmelised ning pole väga julgustanud. Nüüd tuli aga lapse koolitöö tõttu selle riiuli ette astuda ning võtsin päris mitu raamatut sealt kaasa. 

Laps oli muidugi selline, kes tuli koolist ja ütles, et tal tuleb järgmisena lugeda raamatut pealkirjaga "Reisikiri". Enne raamatukogusse tormamist uurisin igaks juhuks õpetajalt üle, et kas päriselt ongi selline raamat olemas. Muidugi tuli välja, et lihtsalt üks reisiraamat tuli läbi lugeda. Raamatukoguhoidjalt sain aga teada, et jätkuvalt on inimesi, kes sellise valemõistmise järel lähevad otse raamatukokku sellist raamatut otsima, mitte ei kontrolli, kas pealkiri on päriselt selline. No ma säästsin meile mõned otsingud. 

Liis Lass ei ole minu jaoks väga tuttav nimi, kuid mõnelauselised eelteadmised mul temast olid. Need ei soosinud selle raamatuni jõudmist. 

Kohe esimestest lehekülgedest olin aga üllatunud, et raamat oli täitsa hea ja mõnusalt kirjutatud. Eriti just võrreldes mõne kogemusega, mis mul varasemalt sellest sarjast on (mitte, et neid väga palju oleks). 

Singapur aga ... no ütleme nii, et oma düstoopilise noorteromaani jaoks sain nüüd ilmselt linna, kuhu tegevus mõelda - rangel kontrollil ja isikuvabaduse piiramisel põhinev paradiis, kus on hea ja turvaline elada, sest ... kõik ebaturvaline ja halb on karistatav ning jälitatav. Selline vastuoluline ja kutsuv ühe korraga. 

Minu jaoks oli see kindlasti lugu kohast, kus elada ei tahaks. Samal ajal muidugi tekitas huvi, et võiks ära käia ja näha, kuidas Hiiumaa-suurune miljonite inimeste linn siis ikkagi toimib ja välja näeb. 

Autor on välja toonud palju mõtteid, millele võiks tema arvates ka Eestis mõelda, kui tahaksime, et riik edasi areneks ning et me ei jääks kinni piirangutesse, mille ise endale seadnud oleme. Mõnedki mõtted olid tõesti mõtlemapanevad. Mõne puhul aga pani kulmu kortustama mõte, et ... sealt me ju juba tulime. 

Kogu teos oli kindlasti üks põnev avastusretk. Minu jaoks oli see esmane kokkupuude Singapuriga, seega sain enda jaoks kindlasti hea esmase pildi. Riik, kus on keelatud näts ning inimesed seisavad suitsetamiskoha ees järjekorras, et oma suits ära suitsetada - kõlab ekstreemselt. Samas kõik sammud, mida ette võeti, et oma riiki edendada ning parimatest parimatele keskenduda - sellest on kindlasti midagi õppida. 

Mind ennast oleks kindlasti rohkem huvitanud kõik Liis Lassi äridega seonduv. Oleks ka neid õppetunde rohkem näha tahtnud. Samas saan aru, et see pole ilmselt see sari ning mõistan ka, et autoril pole põhjust oma selliseid teadmisi niiviisi raamatus laiali jagada. 

Nii et täiesti mõnus lugemiskogemus ning lähiajal loen "Minu" - sarja raamatuid ilmselt veel. 


***

Minu uue raamatu saad tellida siit: 

Minu värskeima noorteraamatu saad tellida siit: "Mälestusteta suvi", 2.osa. 
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar