Heli lugemisvara (lugemisblogi): märts 2020

teisipäev, märts 31, 2020

I. Tomusk ,,Digipöörane kool" (märts XI)

176 lk
2015, Tammerraamat

Selle raamatu lugemiseks ei saa olla veidramat aega kui praegu. ,,Digipöörane kool" on mulle ammu silma jäänud ja teadsin alati, et tahan seda lugeda. Nüüd aga läks nii, et tõin raamatu lapsele kooli jaoks lugemiseks. Ühel päeval luges ta mulle ühe peatüki sealt ette ja see oli nii huvitav ja naljakas, nii et haarasin teose kohe ise ka kätte.

,,Digipöörane kool" räägib paljude koolilaste (ja tundub, et ka mõningate õpetajate?!?) soovist, et koolis saaks rohkem tehtud digitaalselt. Selle raamatu kooli direktor on väga kindel, et digipööre ongi see, mis nende pisikese kooli kaardile tõstab ja lapsed targemaks teeb. Tehakse kiire ja lennukas digihüpe, millelele keeratakse auru muudkui juurde. Direktori arvates lähevad asjad aina paremaks, kui ikka rohkem ja rohkem digi juurde keerata. Direktor on kindel, et ainult digilt õppivad lapsed on lõpuks targemad ja haritumad... tuleb aga välja, et päris nii see ikka ei ole.

Kuigi raamat on 2015.a ilmunud, siis tänapäevasemat teost olla ei saaks. Tänane olukord, kuhu oleme ootamatult sattunud, on üks asi. Aga eks ka enne praegust ootamatut digipööret on püütud õppimist järjest rohkem digisse lükata.

Nii nagu raamatus, usun ka mina, et mingi piirini on see hea, aga mitte liiga palju. ,,Digipöörane kool" peaks olema kohustuslik lugemine kõigile, kes hariduseluga kokku puuutuvad... ehk tänasel päeval siis peale kooliinimeste ka kõigile õpilastele ja lapsevanematele. Seal on digiteemad ikka väga hästi läbi kirjutatud. Nii võimalused, ohud kui loomulikult ka rõõmud. Mitmepoolsed. Nii et kohati tundus lugedes, et see raamat on õppematerjal kõigile neile, kes praegust õppekorraldust peavad korraldama.

Tomuski sõnavara ja sõnakasutus tuleb loomulikult ka ära mainida. Need on lihtsalt väga head. Tema raamatuid kätte võttes tean, et keeleliselt on alati oodata midagi väga ilusat. Nii et kindlasti loen tulevikus Tomuski raamatuid ise ja suunan ka lapsi nende poole.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.

esmaspäev, märts 30, 2020

K. Hinrikus ,,Põmmu, Podsu ja teised sõbrad" (märts X)

48 lk
2010, Eesti Ekspress

Armas lasteraamat kahest siilist ja nende sõpradest. Vahvatest tegemistest metsas ning ka ootamatust linna sattumisest.

Mõnusa sooja tunde tekitas loomade omavaheline suhtlemine. Selline ühtsuse ja terviklikkuse tunnetamine. See tuli sellest loost väga hästi välja.

Valisin selle raamatu raamatuvahetusest teiste raamatutega kaasa. Lugu oli vahva, kuid kiri võiks väikestele lastele lugemiseks ilmselt veidi suurem olla. Pildid aga meeldisid mulle väga.

Nüüd läheb raamat riiulisse, et ka lapsed saaksid seda avastada.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

pühapäev, märts 29, 2020

C. Hoover ,,Pihtimused" (märts IX)

304 lk
2018, Pegasus

Olen varemgi Colleen Hooveri teoseid lugenud (Ei iial enam, Lootusetu). Nii teadsin, et tema kirjutamisstiil mulle sobib ja et tegemist on mõnusa laheda lugemisega. Samas on kõigis tema teostes mõningaid liiga lihtsaid lahendusi, kus midagi juhtub lihtsalt sellepärast, et loo kulgemiseks on seda vaja.

,,Pihtimused" pole kummaski punktis erand. Lugu oli ladus ja kaasaviiv, aga samas juhtusid mitmed asjad liiga lihtsalt.

Sisu kohta saad pikemalt lugeda kirjastus Pegasus kodulehelt: ,,Pihtimused".

Lõpuni välja oli mul segadus, et mis vanusegrupile see teos on mõeldud. Meil on enamasti kasutusel noorteromaani mõiste umbes põhi- ja gümnaasiumiealistele suunatud teoste kohta. See teos aga jääb kategooriasse new adult fiction, mille kohta minu teada eesti keeles eraldi sõna polegi. Või?

Tegelaste vanusele püüdsin aga mõne aja pärast väga vähe tähelepanu pöörata, sest minu jaoks ei kõlanud, ega käitunud peategelased kui 20ndate alguses noored. Eriti naispeategelane Auburn. Kohati oleks nagu noorem olnud ja siis vanem. Väga pikalt ajas mind segadusse see täisealiseks saamine, kuna mõned teised teemad ei läinud selle vanusega üldse kokku... siis aga tuli meelde, et USAs oled alkoholi- ja kasiinkõlbulik 21.aastaseks saades. Siis matemaatika klappis jälle.

Mulle tõesti meeldis seda raamatut lugeda. Oli hea tunne. Aga no mingit erilist emotsiooni ei tekkinud. Sündmused kulgesid kuidagi kohustuslikult. ,,Ei iial enam" oli Hooveri teos, mis tõesti tekitas väga palju emotsioone. Seekord aga jäi kuidagi lahjemaks. Sain aru, et peategelased tahtsid väga omavahel koos olla, aga see käis kuidagi nii lühikese aja jooksul.

Lugu mõjutavad taustainfod visati ette väga imelikes kohtades. Näiteks naispeategelase väga oluline teema selgus alles umbes poole raamatu peal. Enne oli sellest vihjamisi vaid korraks juttu.

Mehe puhul ei läinud minu jaoks omavahel kokku see, kuidas ta ennast iseenda suhtes tundis ja mida tegelikult oma minevikus teinud oli. Suurema osa raamatust ei saanud ma üldse aru, kas meespeategelane Owen on siis nüüd minevikus väga halb olnud või hoopis väga hea ja teiste halba enda kanda võtnud. Minu jaoks segas see Owenist pildi saamist. Mitte, et ta kohe algul oleks pidanud väga selge tegelane olema, aga ta käitumine, meenutused ja enesehinnang ei läinud kuidagi kokku.

Maalide ja pihtimuste teema oli väga lahe.

Kuigi ma päris paljude teemade suhtes olin pidevalt segaduses, siis pärast teose lõpetamist jäi sisse mõnus tunne. See on minu jaoks alati üks viis, kuidas raamatu headust hinnata- tunne, mille see minusse pärast jätab.

Nii et ilmselt loen Colleen Hooveri raamatuid veel edaspidigi.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

reede, märts 27, 2020

M. Ende ,,Momo" (märts VIII)

224 lk
1994, Tiritamm

Sellest raamatust on ilmunud ka uuem vesrsioon. Seda näed siin: Momo. Aga kuna mina lugesin vanemat, siis panin just selle kaanepildi ja info.

Ausalt öeldes tulid seda raamatut lugedes külmavärinad peale. See on tänasel päeval kuidagi väga ajakohane.

Raamatu alapealkiri on ,,Kummaline lugu ajavarastest ja lapsest, kes inimestele varastatud aja tagasi tõi". Momo on orb, kes elab vanas amfiteatris. Inimesed käivad tema juures oma muredest ja rõõmudest rääkimas. Ta lihtsalt oskab kõiki kuulata.

Siis aga ilmuvad linna hallid härrad ning äkitselt hakkab inimestel aega vähemaks jääma. Algul täiskasvanutel, aga siis ka lastel. Lõpuks ei jõuagi keegi enam Momo juurde. Hallid härrad vangistavad üha enam ja enam kõigi aega.

Lõpuks oli Momo ainus, kellel veel aega oli. Nii tuli tal ette võtta aja päästmise ohtlik operatsioon. Selle käigus sai ta näiteks teada, et meil kõigil on väga palju aega, aga meie enda valik on, kas me seda kasutame. Ilmselgelt aja päästmine õnnestus. Seejärel oli jälle kõigil aega.

Kas pole mitte tuttav? Enamus meist on viimased nädalad elanud hoopis teises rütmis kui varem. Jah, ka meie peres on koduõpe küll palju tööd lisanud, kuid samas on aega hoopis teiste asjade jaoks ning kogu olemine on kuidagi rahulik. Nagu oleks hunniku aega leidnud. Keegi oleks nagu kusagilt vabastanud aja... mis on ju tegelikult kogu aeg olemas olnud.

,,Momo" on kirjutatud 1973.aastal, nii et ega see kõige lihtsam lugemine pole. Seega ma pole kindel, kas ja kuidas noored sellest aru saaksid, kuigi on kirjas, et see on noorteraamat. Loo mõte puudutas aga mind küll väga ning eriti praegusel ajal julgen seda soovitada küll igas vanuses lugejatele.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

teisipäev, märts 24, 2020

A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil" (märts VII)

120 lk
2004, Sinisukk

Täna salvestasime vanima lapsega kodutöö, kus ta pidi rääkima, milliseid Lindgreni raamatuid on lugenud ning ühest tegelasest pikemalt. Hiljuti tõin just raamatukogust lastele taas mõned Lindgreni teosed. Eks ikka lootuses ka ise need koos lastega uuesti üle lugeda. Läks aga nii, et tegelikult luges ,,Vahtramäe Emili" õhtuti lastele ette abikaasa. Mina lugesin vaid ühe osa.

Tänane video sai meil Mathiasega aga selline:

Selle peale tekkis mul endal ka soov Emil ikka korraliklt läbi lugeda.

Astrid Lindgren on mulle läbi elu meeldinud. Lastele olen varem lugenud raamatuid ,,Lärmisepa tänava lapsed" ja ,,Bullerby lapsed". Kui Mathias oli väiksem, siis proovisin ka Karlssonit, aga sealt tuli liiga palju välja tsenseerida.

Ega ,,Vahtramäe Emil" pehmem raamat pole. Lindgreni tegelased on enamasti ikka sellised isepäised ja teevad asju teisiti. Mitte pahatahtlikult, aga teisiti... ja tulemus on massidele vastuvõetamatu. Emili lood meeldisid lastele väga. Ma ise nautisin samuti. Kuigi aastaid tagasi lugesin neid lasteraamatuid kindlasti teise pilguga, siis tunnen ikka, et Lindgren sobib lugemiseks igas vanuses.

Emilist lugedes sain küll muudkui paralleele tõmmata, sest mul ilmselt kasvab samuti kodus vähemalt üks Emil... kui isegi mitte mitu. Igav igatahes ei hakka. Ja pahandusi toovad tihti kaasa uudishimulikkus ning soov teisi aidata. Kumb neist halb on?

Lihtsalt asjad, mis juhtuvad... ei lase elul igavaks minna.

Raamat ,,Vahtramäe Emil" on ka üks juhtumine teise otsa. Lindgreni teostes on palju maaelu, nii et mõnes kohas ilmselt tänapäeva lastel tekkib küsimusi. Praegu läks meil Emili lugemine aga suht lihtsalt, nii et järelikult on veel mõistetav.

Meie igatahes jätkame Lindgreniga tutvumist, eriti kuna mitmel mu lapsel on nüüd koolis ka vaja tema teostega tegeleda.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

B. O´Leary ,,Korterikaaslane" (märts VI)

336 lk
2019, Varrak

Selle raamatu lugemine oli minu auhind iseendale. Nimelt suutsin paar päeva tagasi lõppude-lõppude-lõpuks toimetajale ära saata kõige viimase versiooni noorteraamatu ,,Mälestusteta suvi" viimastest peatükkidest. Lubasin endale, et kui see on tehtud, siis mõnulen süümepiinadeta järjest mitme mõnusa raamatu seltsis. Esimene neist siis ,,Korterikaaslane", mis juba ammu silma on jäänud.

Sisu kohta loe pikemalt kirjastus Varrak kodulehelt: Korterikaaslane.

,,Korterikaaslane" kuulub Varraku ajaviiteromaanide sarja. Täitsa õigustatult. See oli üks mõnus meelelahutus.

Mul ei hakanud kordagi igav. Lugemine läks ladusalt. Peategelased liikusid mõnusalt muudkui teineteise poole. Mingil hetkel küll tekkis tunne, et äkki nii palju takistusi ei peaks nende teel ees olema. Aga see tunne läks kiiresti üle.

Samas ei olnud tunnet, et ma pean nüüd kindlasti edasi lugema, et teada saada, mis juhtub. Sellist ülimat ootust polnud kordagi. Pigem rahulik kulgemine ettearvatava lõpu poole.

Peategelane Tiffy oli minu jaoks veidi segadusttekitav. Ühelt poolt oli ta kuidagi julge ja tegus ja elurõõmus. Teisalt aga see endine suhe, mis tuli üsna tugevalt uude suhtesse sisse. Samas jäi nagu taustainfot väheseks ja eriti ootamatu tundus ex-boyfriendi käitumine lõpuosas.

Meespeategelane Leon oli meeldiv ja muutus kiiresti omaseks. Samas oli ta rahulik ja kuidagi kaasaminevas rollis. Kohati liiga passiivne. Mõned aktiivsemale tegevusele vihjavad mõtted küll lipsasid vahepeal ta mõtetesse, kuid tegudeks ei saanud. Alles lõpuosas tegi ta paar suuremat žesti. Need aga olid armsad.

Mõnus mõne õhtu lugemine, mis annab mõnusa tunde ja hea meeleolu. Oleks mul kamin, siis just selline kamina ees lugemise raamat, millele pole midagi ette heita ja mis ei jäta sind pärast lugemist ülevoolavatesse tunnetesse üksi hulpima.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

reede, märts 20, 2020

K. Applegate ,,Soovipuu" (märts V)

224 lk
2019, Varrak

Seda raamatut lugesime õhtujutuks lastele. Kui enne lugema asumist polnud ma kindel, mis vanuses lastele see raamat on mõeldud, siis nüüd tean, et ühtmoodi põnev oli nii 5- kui ka 11-aastasel. Samas tekkis küsimusi sõnade kohta samuti nii 5- kui ka 11-aastasel.

Raamatu sisu kohta saab rohkem lugeda kirjastus Varrak kodulehelt: Soovidepuu.

Väga raske on öelda, kellele see raamat on tegelikult mõeldud. Ühelt poolt on tegemist armsa lastejutuga tammest, kelle juurde kord aastas oma soove esitama tullakse. Teisalt on see suurepärane jutustus sallimisest, teistsugustega arvestamisest, ühtsusest, hoolimisest. ,,Soovipuu" kohta võib julgelt öelda, et see on lugu loos, millest erinevas vanuses inimesed loevad välja erineva loo.

Nagu öeldud, meie lapsed kuulasid seda kõik väga huvitatult. Jah, mitmeid sõnu nad ei mõistnud, kuid kui ära selgitasin, siis oli loogiline. Ilmselt üksi lugedes võiks lastel siis mõningaid küsimusi ikka õhku jääda. Lugeda on raamatut lihtne, sest peatükid on lühikesed ja tekst hõre... aga tegelikult on sisu poolest see päris tihe, nii et tuleb ikka kogu aeg kaasa mõelda.

Väikse apsakana on ilmselt läbi läinud see, et varese nimi raamatus on Trummike, kuid tagakaanel Bongo.

Julgen seda raamatut tõesti alates kooliealistest soovitada igale vanusele.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

laupäev, märts 14, 2020

S. Bythell ,,Raamatukaupmehe päevik" (märts IV)

315 lk
2019, Ühinenud Ajakirjad

Ootused selle raamatu kallale asudes olid kõrged. No vaadake seda kaanepilti- kuidas saaks see külmaks jätta?

Nagu pealkiri ütleb, räägib teos päeviku vormis ühe raamatukaupmehe ja tema raamatukaupluse elust aasta aja jooksul. Pikemalt võid raamatu sisu kohta lugeda siit: Raamatukaupmehe päevik.

Raamatut sirvides meeldis mulle kohe, et iga päeva juures on välja toodud, kui palju on tellimusi ning kui suure summa eest päevas müüdi. Poole lugemise pealt guugeldades sain aru, et selline pood on ka päriselt olemas. Lugesin uuesti ka raamatu kirjeldust ja alles lugedes taipasin kokku panna, et tagakaanel on peategelase nimi sama, mis autori nimi esikaanel. Minu jaoks lisas see raamatule väärtust juurde.

Aga... suht kiiresti hakkas mul tegelikult igav. Minu jaoks ei kujunenud välja sellist suuremat lugu, mille poole liiguti. Igapäevane elu oli tore, aga kui see muudkui korduma hakkas, siis kaotas kiiresti uudsuse.

Minu jaoks oli teoses liiga palju pikki ingliskeelseid raamatute pealkirju, mis mulle midagi ei öelnud ja millega mitte mingisugust seost ei tekkinud. Ka mitte soovi neid guugeldada (ja ma guugeldan kõike, mis mulle vähegi huvi pakub!!!).

Suurim miinus oli aga raamatu vorm. Seda oli ikka väga raske lugeda. Tekst pisike. Selline paber mulle iseenesest raamatu puhul meeldib, kuid selle tekstiga koos see ei töötanud. Minul vähemalt oli küll raske seda lugeda.

Mul on hea meel, et selle teose läbi lugesin, aga erilist elamust ei tekitanud.

Kaanepilt on aga jätkuvalt ahvatlevalt ilus!

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

L. Riley ,,Seitse õde" (märts III)

456 lk
2015, Varrak

Oeh, ma pole ammu ühtegi raamatut niiiiii kaua lugenud. No üldse ei edenenud.

Raamatu sisu kohta saad pikemalt lugeda siit: Seitse õde.

Lugu on iseenesest väga põnev. Salapärane miljonär on lapsendanud kuus tüdrukut. Neid kasvatati luksuslikes tingimustes. Samas jäi kasuisa tüdrukute jaoks lõpuni salapäraseks. Nii et kui mees lõpuks suri, said tüdrukud vihjed oma mineviku kohta. Kerima hakkasid küsimused, mida nad varem polnud küsinud.

Esimene osa räägib esimese ,,õe" loo oma päritolu otsimisest. Saan aru, et iga järgmine osa on ette võtnud õdedest järgmise.

Vaheldumisi on esimese õe Maia lugu ning tema vanavanaema armastuse lugu. Selle juurde veel Rio De Janeiro Lunastaja Kristuse kuju valmimise lugu. See oli väga põnev osa ning tekitas suure tahtmise seda suursugust kuju oma silmaga näha.

Esimesed 300 lehekülge võitlesin endaga, et ma pooleli ei jätaks. See raamat jõudis minuni sellepärast, et on kuidagi mulje jäänud, et kõik loevad seda sarja ja kõigile meeldib. Juba algus oli veniv ja igav. Väga ebarealistlik ja mitte veenev. No aga ma ikka tahtsin teada, et mis siis kõigile meeldib.

Umbes 300nda lehekülje juures hakkas minevikus toimunud armulugu põnevamaks minema. Siis tundsin, et lugu läks nagu kuidagi käima. Sealt oli veidi lihtsam lugeda.

Kõige häirivam oli, et lugejat nagu peetakse lolliks. Paljusid asju korrati väga mitu korda. Umbes nii, et tegelane mõtles midagi, siis sai kellegagi kokku ja rääkis sama teema läbi ning lõpuks veel meenutas seda, kuidas sai teise inimesega kokku ja oma mõttest rääkis. Segane jutt, aga mõte selles, et sellist nämmutamist oli liiga palju. Paigal tammumist, kus kõik oli juba öeldud, aga seda öeldi veelkord.

No ja see korrutamine tegigi loo minu jaoks nii venivaks, et kuigi põhimõtteliselt oli lugu tore, siis oli seda väga raske lugeda.

Selle sarja järgmised raamatud minu lugemislauale ei jõua.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

esmaspäev, märts 09, 2020

A. M. Sabath ,,Iseseisvalt rikastunud miljonäride saladused" (märts II)

216 lk
2019, Ersen

Järjekordne raamat minu isiklikus väljakutses ,,Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan". Selle raamatu lugemist ootasin niiii väga. See jäi mulle lihtsalt juba tükk aega tagasi silma. Pealkiri ,,Iseseisvalt rikastunud miljonäride saladused" oli ka paljutõotav. Kuna see ,,iseseisval" on nii rõhutatult välja toodud, siis lootsin palju.

Aga...

No tegelikult, raamat on hea. Punktide kaupa on ära toodud harjumused ja uskumused, mida raamatu kirjutamisel kaasa löönud iseseisvalt rikastunud miljonärid on kasutanud. Ainult, et neis polnud midagi uut.

Äkki oli asi selles, et minu jaoks oli see 31.raamat, mille paari aasta jooksul külluse teemadel olen läbi lugenud. Paljud mõtted neist juba ka praktikas kasutusel. Mitmed olen ise lahti kirjutanud oma raamatus ,,Rikaste inimeste 30 harjumust".

Ilmselt oleks see hea raamat algajale küllusehuvilisele.

Sellised segased tunded jäid jah sisse. Ühelt poolt mõnusalt ja sujuvalt kirjutatud, huvitav, aga teisalt ei miskit uut.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

esmaspäev, märts 02, 2020

G. Cardone ,,Müü ise või müüakse sulle" (märts I)

240 lk
Million Mindset, 2018

Järjekordne raamat minu isiklikus väljakutses ,,Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan".

Ausalt öeldes seisis see raamat tükk aega mu raamaturiiulis. Jah, oma raamatute kirjutamise ja ka Heli Kirjastuses teiste raamatute kirjastamise tõttu olen müümisega palju kokku puutunud. Aga ma pole kunagi endast kui müügimehest mõelnud.

Müügiinimesed on minu jaoks need, kes kaubanduskeskuse uksel inimesi oma laua juurde püüavad ja siis surnuks räägivad. Ehk need, kellest olen õppinud pilku tõstmata mööda kõndima. Põgenema.

Juba esimestel lehekülgedel muutis raamat ,,Müü ise või müüakse sulle" mu sellist mõtteviisi. Sain suure ehmatusega aru, et me kõik oleme müügimehed päevast päeva. Rääkimata sellest, et parimad müügimehed on lapsed. Ma pole kunagi sellele nii mõelnud. Ootasin, et selles raamatus hakatakse mulle õpetama, kuidas inimestele pähe määrida asju, mida neil tegelikult vaja pole. Alustuseks sain aga arusaama, et müük on tegelikult näiteks ka oma ideede müümine. Seega see ei pruugi üldse halb olla, kui müüdav asi või mõte on hea ning toob kaasa häid tulemusi. Ka häid asju tuleb müüa, sest tihti on müük info edastamine.

Teine ülioluline mõte minu jaoks oli, et müümine ei meeldi sulle siis, kui sa ise tootest vaimustunud pole või sellest piisavalt ei tea. Kui miski sulle endale väga meeldib ja sind vaimustab, siis jagad ju hea meelega ka teistega kogemusi. Siinkohal on oluline pidevalt õppimise teema. Enda järjepidev täiendamine.

Nii saingi enda jaoks üllatuslikult teada, et odav hind pole üldse parim asi, millega müüa, vaid klient peab kindel olema, et see toode-teenus-vms on tema jaoks parim.

Iga peatüki lõpus on küsimused, mille kaudu saad teema uuesti läbi mõelda ja õpitut kinnistada.

Minu jaoks oli see tõesti mõtlemist muutev raamat. Raamatu pealkiri hirmutas, kuid sisu oli täpselt see, mida mul oli vaja teada.

Kirjastuse Million Mindset kodulehelt saad selle raamatu osta 10% odavamalt, kui kasutad sooduskoodu ,,heli10". Kood kehtib ka kõigi teiste selle kirjastuse raamatute puhul. Olen neist nüüd mitmed ise läbi lugenud ja see on ülivahva, et üks kirjastus on rahahariduse teemalised raamatud oma huviorbiiti.

***

LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!