2011, Sinisukk
Lindgren on läbi aastakümnete minu lemmik olnud, nii et on suht ettearvatav, et ma tema teoseid ka oma lastele tutvustan. "Lärmisepa tänava lapsed" jõudis meie koju seetõttu, et tellisin endale raamatupoest ühe kauaoodatud raamatu ning see oli siis hea põhjus, et ka lastele midagi osta. "Lärmisepa tänava lapsed" olid sooduspakkumises, nii et loomulikult see ka minu ostukorvi maandus. Ise olen aastate jooksul ilmselt suurema osa Lidgreni raamatuid läbi lugenud. Mitmed neist korduvalt. Praegu mõeldes on ta ilmselt autor, kellelt olen kõige rohkem erinevaid raamatuid lugenud.
Eelmisel aastal käisime lastega "Lärmisepa tänava Lota" etendust ka vaatamas. Nii olid mõnedki lood lastele tuttavad. Sissejuhatus oli muidugi kõige vahvam, sest lapsed avastasid järjest, nagu oleks lugu neist kirjutatud. Nimelt elasid Lärmisepa tänava lapsed ka kollases majas, vend oli Joonas (meil küll Joosep), õde Maria, keda kutsuti ka Miia-Maria (meil kutsub Christian Mariat jätkuvalt millegi pärast aegajalt Miia-Mariaks), neil oli roheline kastekann... Ja neist sarnasustest lastele piisas, et loost vaimustuda.
Tegelikult meeldisid lastele ikka lood ka. Mõnusalt lihtsad ja sellised, millega lapsed saavad ennast seostada. Kui Karlssonit lugedes leidsin, et kõike nagu päris ei tahakski lastele lugeda, sest nad tahavad järgi teha, siis selle raamatuga seda muret polnud.
Lindgren jõuab meie pere lugemislauale kindlasti veel. Minu jaoks on need kindlasti lasteraamatud, mis on elanud üle põlvkondi ning elavad veel.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 15 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar