pühapäev, mai 27, 2018

J. Kehoe "Rahaedu ja teie" (mai V)

212 lk
2009, Ersen
Järjekordne raamat minu isiklikust väljakutsest "100 raamatu lugemisega külluseni".

Rahaliselt edukaks saamiseks on mõningad suured põhitõed, mida raamatust raamatusse korratakse. Nii et mingit erilist uut nippi ma sellest raamatust ei õppinud. Küll aga on nendes raamatutes korratavate reeglitega üks ülisuur reegel: tegutse! Ehk et kuigi mul on nüüdseks päris hea ülevaade sellest, mida rahaedust rääkivates raamatutes jutlustatakse, siis ikka jääb küsimus, et kuidas ma seda oma ellu sisse viin ja kui järjepidevalt praktiseerida suudan.

Kehoe raamat meeldis mulle väga. See aitas mõtteid selgeks saada just sel teemal, et kuidas neid üldkehtivaid reegleid oma (töö)ellu sisse viia. Viimasel ajal olen veidi segaduses olnud, kuid selle raamatu lugemise käigus sain mitmed väga põhjalikud teemad endale selgeks.

Nagu olen varem öelnud, siis raamatud ei anna meile uusi mõtteid. Head raamatud aitavad meil enda mõtteid peas korrastada. Just see minuga selle raamatu lugemise ajal juhtus.

See on mõnus motiveeriv raamat, mis ei anna küll väga selgeid tööriistu, vaid keskendub pigem su sisemuses olemasolevale. Kõige paremini võtab selle raamatu kokku viimane lause:
"Nautige elu, olge edukad, saade rikkaks ja muutke maailma paremaks, aga nautige ka praegust hetke." (lk 212)

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 15 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.




kolmapäev, mai 23, 2018

M. L. Kanarbik "Tubli tüdruk" (mai IV)

223 lk
2013, Pegasus

Tutvumine erootiliste romaanidega jätkub. Esmalt siis seetõttu, et hinnata käsikirja, mille lugemist ning avaldamise otsust minult oodatakse.

"Tubli tüdruk" kohta võin tunnustavalt öelda, et see polnud vähemalt varjundite otsene koopia. Lugu kulges nagu teises rütmis ja veidi teises suunas. Samas oli kogu aeg nagu liikumine kuhugi... kuhu minu arust ei jõutud. Sisu kokkuvõtet võid lugeda kirjastuse kodulehelt: Tubli tüdruk!

Selles raamatus polnud nii palju panustatud ka erootilistele stseenidele, vaid aegajalt tundus hoopis, et tegu oli BDSM elustiili tutvustava brožüüriga... kuigi praktikasse seda nende kaante vahel väga ei pandud... sest enne sai raamat otsa.

Kuna guugeldades autori kohta midagi välja ei tulnud, siis eeldan, et tegu on pseudonüümiga. Nii et mingil põhjusel pole autor igatahes soovinud enda nime sellele loole külge panna. Eestlaste eelarvamuste tõttu?

Ülimalt kiita ei oska. Ootamatult sai otsa. Samas laita ka väga ei ole vaja. Selline tubli teos.

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 15 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

esmaspäev, mai 14, 2018

A. Sennov "Kuldajastu, kuldne maa" (mai III)

240 lk
2017, Maagiline Ruum OÜ
Vahepeal taas üks vaimsem raamat.

Täpsemat kirjeldust sisu kohta saad lugeda siit: Kuldajastu, kuldne maa. Minuni jõudis see raamat Crystali külluse seikluskoolituse raames.

Kui ma nüüd siiralt kõik välja räägin, siis selle raamatu lugemise ajal sai minu jaoks selgeks ühe minu enda järgmise raamatu põhiküsimus. Ehk et mõtted pani see minu jaoks kindlasti käima. Kuigi oli ka osi, mis tundusid väga utoopilised ning raskestimõistetavad.

Lugemise ajal sain enda jaoks muuseas kirja kolm märksõna: Rahu! Puhtus! Korrapärasus! Seda kõik siis nii sisemiselt kui väliselt. Eks paljud asjad meie eludes juhtuvad seepärast, et me ei suuda neid punkte õigeaegselt täita või neile tähepanu pöörata. 


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 15 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.


pühapäev, mai 06, 2018

S. Day "Alasti" (mai II)

320 lk
2014, Helios

Oeh...
Misssssasja ma nüüd lugesin???

Teema on siis selles, et olen oma kirjastamisega jõudnud nii kaugele, et üks Eesti autor pakub mulle avaldamiseks täiskasvanutele mõeldud erootilist romaani. Väikse kirjastajana püüan riske hoida võimalikult madalana ehk et ei saa väga suurelt riskida. Seega mõtlesin, et viin ennast enne käsikirjaga süviti tutvumist paremini kurssi seniste menukate erootiliste romaanidega.

Menukad... no see on muidugi alati ka küsitav, sest kuidas seda mõõta? Samas- Crossfire seeriat (millesse ,,Alasti" kuulub) on avaldatud 5 raamatut, seega ilma mingi menuta seda nii palju ilmselt tehtud ei oleks.

Viiekümne varjundiga olen varem tutvust teinud. Raamatuid kõiki läbi lugeda ei suutnud, endast ja ajast hakkas kahju, kuid filmidena vaatasin ära. Hea, et tean nüüd, millest jutt, aga... menu saladus jäi minu jaoks saladuseks.

Aga ,,Alasti" ...  No ma tohutu optimistina võtsin raamatukogust kohe 4 raamatut (ma muidugi siis arvasin ka, et need ongi kõik sellest sarjast. Alles hiljem tuli välja, et neid on veel). Esimese osa sirvisin-lugesin ühe päevaga läbi ja... vääääga kurb tunne on sees raamatutele kulutatud aja pärast.

Lugesin nüüd ka netist ja lugemise väljakutse grupist teiste arvamusi. Minu jaoks oli see esimesest leheküljest varjundite koopia... ainult igasuguse sügavama sisusta ning ühesuguste seksistseenidega. Varjundites oli mehe saladuslik minevik selle kõige taustaks. Siin oli mõlemal teoreetiliselt vägivaldne minevik selja taga, aga ma ei tundnud seda kordagi. Mulle ÖELDI, et see on nii, aga see polnud usutav. Rääkimata sellest, et erootilises romaanis võiks ju seksistseenid olla kuidagi meeldejäävad, kuid siin olid need kõik ühesugused ning teineteisest täiesti eristamatud. Ei mingit arengut!

Selge on, et seda sarja ma edasi ei loe!

Järjekorras on veel ühe eestlase kirjutatud ,,Tubli tüdruk". Ja rohkem ma selliseid nö menukeid ei teagi. Nende põhjal siis tuleb lõpuks ka kirjastamise otsus teha...

Nüüd lähen kaevan veidi maad, et sellele raamatule kulutatud aega veidi tasa teha ning tühjast lugemisest tekkinud kurbust vähendada...


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

kolmapäev, mai 02, 2018

B. Hedges "Torujuhtme saladused" (mai I)

103 lk
(kirjastuse ja avaldamise aasta kohta infot ei õnnestunud leida)

Jätkuvalt lähen edasi projektiga ,,Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?" (kliki siia, kui tahad sellest rohkem lugeda).

,,Torujuhtme saladused" räägib sellest, et mõned inimesed elavad palgapäevast palgapäevani, teised aga ehitavad üles ärisid, mis toidavad neid ka hetkedel, kui nad töötada ei saa-jõua-taha-vms. Aga see eeldab muidugi, et mingil perioodil nö toruehitajad tegelikult töötavad rohkem ja pühenduvad hoogsalt toru ehk enda äri ülesehitamisele.

Selle raamatu soovitus võiks olla siis nii võrkturunduse püramiidi ülesehitamine, kui aktsiatesse investeerimine vms. Olgem ausad, väga otseseid tööriistu, ega soovitusi raamatust ei tulnudki. Minu kätte jõudis see raamat just ühe võrkturundusega seotud inimese kaudu.

Mõnus ja lühike lugemine, aga ei midagi väga elumuutvat, ega põhjalikku. Enamus sellest sajast leheküljest korrati erinevas versioonis seda, et on vaja enda äri või nö pidevalt toimiv süsteem üles ehitada.


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.




esmaspäev, aprill 30, 2018

B. Schäfer "Tee finantsvabadusse" (aprill IV)

277 lk
2010, Ersen
Jätkame matka projektiga ,,Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?" (kliki siia, kui tahad sellest rohkem lugeda).

Nagu pealkirigi ütleb on raamatu ,,Tee finantsvabadusse" põhiline teema see, kuidas rahalises mõttes sõltumatuks ja omal jalal seisvaks saada. Autor alustab mõtlemise muutmisest (suur osa vaestest halvustab raha ja rikkust) ning seejärel õpetab erinevaid meetodeid, kuidas leida oma tee finantsvabaduseni. 

Kuna see on mu lugemisprojektis juba kümnes raamat, siis väga palju uut infot polnud. Oleks see raamat mulle aga umbes aasta tagasi kätte juhtunud, siis oleksin sealt rohkem leidnud. Autori stiil on mõnus, elulisi näiteid palju ja mõtted lähevad paljuski kokku nendega, mida viimase 1,5 aasta jooksul juba praktiseerinud ... või mille praktiseerimist korduvalt alustanud olen.

Jah, selle raamatu lugemise ajal tegin kaasa mitmed mõtlemise ja kirjutamise harjutused, kus tuli kirja panna näiteks oma eesmärgid vms. Nagu ma isegi tean, siis selles raamatus korrati ka muudkui uuesti ja uuesti, et ega ainult raamatu lugemine rikkaks ei tee- tegutseda tuleb! Olen neid harjutusi aastate jooksul korduvalt teinud, eriti viimase aasta jooksul, aga iga kord on ikka eriline. Nii tundsingi pärast tänase lugemispäeva lõpetamist, et olen oma finantsteemadel jälle rohkem selgust saanud ning energia taas kuidagi käima tõmmanud. Mõnusalt palju asjalikku tööd sain kohe tehtud, kui raamat lõpetatud! Palju kasutatavaid ja kasulikke mõtteid panin lugemise ajal kirja. 

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.




kolmapäev, aprill 25, 2018

R. Branson "Teeme ära!" (aprill III)

263 lk
2009, Pilgrim


Üle hulga aja jõudsin lugemisega taaskord rikkuse ja külluse teemadeni. Ehk siis jätkub minu projekt "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?" Vahepeal on aur läinud veidi teistele teemadele, kuid nüüd olen jälle ree peal. 

Üks rikkuse suur õppetund on, et õpi teiste kogemustest ning tutvu edukate inimeste elulugudega. Richard Branson kindlasti selliste eeskujude hulka kuulub, nii et ma ei kahelnud, kui raamatukogust tema raamatu kaasa haarasin.

"Teeme ära!" ei ole äriõpik, vaid pigem motivatsiooniteos. Branson räägib oma erinevatest kogemustest ning eneseületustest, paljudest kordadest, kui ta on oma eluga riskinud ja peaaegu surma saanud. Rõhk on aga sellel, kuidas ta sellest kõigest välja on tulnud ning millised on olnud õppetunnid, mida ta alati meeles on pidanud.

Kõige rohkem rõhutab Branson seda, et sul peab olema lõbus - tehes asju ainult raha pärast, ei tule sellest midagi välja! Tegemised peavad sulle endale ka midagi pakkuma. Isegi kui äri alustamise puhul on algul oluline keskenduda rahalisele poolele, siis vähemalt mõne aja pärast peab see sulle endale ka midagi tähendama. Pikad töötunnid ülikonnas imelise vaatega klaastornis ei ole Bransoni stiil.

Minu jaoks olid õpetlikud laused enamuses juba tuttavad. Raamatu tegidki põnevaks Bransoni enda kogemuste kirjeldused.

Ülisuur osa on pühendatud keskkonna teemale. Eriti kliima soojenemisele ning seoses sellega vajadusele süsihappegaaside väljalaset vähendada. Branson toob välja mõtte, millest mina alles mõned aastad tagasi aru sain- tihti räägitakse, et raha ja positsioon on halb. Aga kui sul on raha ja tuntud nimi, siis saad sellega hulga rohkem head teha, kui niisama üksi nurgas kössitades. Seega halb pole raha ja tuntus, vaid see, mida sa nendega teed. 

Lugemise ajal kirjutasin enda jaoks taaskord mitu paberit täis mõtteid, mida ise edasi teha saan ning kuidas oma praegusi tegemisi paremini korraldada. Järelikult see raamat tõesti motiveeris mind. Bransoni kogemused võivad olla huvitavad kindlasti ka neile, kes ise hetkel mingi äri ülesehitamisega ei tegele. Seega julgen soovitada!

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

reede, aprill 13, 2018

Sarah J. Maas "Kesköö kroon" (aprill II)

438 lk
2016, Pikoprint

Teine osa sarjast, mille peategelaseks on Adarlani palgamõrvar Celaena. Avastasin, et mingit osa raamatust saad lugeda ka näiteks siit:  Kesköö kroon. Minu arvamust esimest osast näed siin: Klaastroon.

Kui ma mõtlesin, et mulle meeldis sari "Punane kuninganna", siis pärast selle sarja 2.raamatu lõpetamist tean, et Celaena lood on ikka hulga paremad ja mitmekülgsemad. Nii et tundub, et neid raamatuid teises järjekorras pole mõtet lugeda. Usun, et kui "Punane kuninganna" oleks mulle teisena kätte sattunud, siis ei oleks ma seda lugeda suutnud.

Selles osas oli maagiat tunduvalt rohkem, armukolmnurka ja üldse armastust vähem ning tapmist ja hakkimist ka rohkem. Aga nagu eelmise osa puhul kirjutasin, et võitlust ja tapmist põhimõtteliselt polnud, siis see, et tapmist oli rohkem tähendab, et siiski oli seda hulga vähem kui enamuses viimase aja sellistes noortekates.

Saladused ja maagilised juhtumid laienesid ja lahenesid. Õigemini- selles osas sai selgeks, kui palju on toimumas pinna all, millised jõud ja saladused kogu seda riiki ja kõiki inimesi tegelikult ümbritsevad. Celaena otsis ja leidis üha uusi ja ootamatuid tükikesi. Kuid see kõik oli samal ajal kuidagi loomulik (jaaa, see on õige sõna maagia kohta!!!) ning ei tundunud ülepaisutatud, ega lihtsalt pastakast väljaimetuna.

Kirjanikuna ma ikka otsin muudkui ka seda kohta, kus kirjanik libastuks... või pigem- tahaks näha, et ma olen nii tähelepanelik, et suudan kirjaniku mõttest ette rutata. Jah, mitmes kohas oli eesootav selge, kuid samas oli palju kohti, kus ma sain aru küll, et mingi üllatus sealt peab tulema, aga lahendus oli ikkagi ootamatu.

"Kesköö kroon" liikus kiirelt ja loogiliselt. Iga leheküljega hämmastusin üha enam, kui mingid uued avastused läksid edasi märkidest, millele juba esimeses osas vihjati. Nii et minu jaoks oli hämmastav kirjaniku oskus nii pika maa tagant pidevalt niite kokku tõmmaga.

Kolmandat raamatut praegu raamatukogus pole, nii et tuleb ilmselt väike paus, kuid kindlasti loen seda sarja edasi. Sellises tempos jätkates on ka kindel, et ilmselt on see minu viimase 10 aasta rekordiline lugemisaasta... hmm, kuigi sellele aitab kaasa ka vähene kirjutamine. 

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

kolmapäev, aprill 04, 2018

Sarah J. Maas "Klaastroon" (aprill I)

436 lk
2016, Pikoprint
Nonii- jälle sattusin portsu otsa- mõtlesin, et kogu triloogia olemas... ja pärast esimese osa lõpetamist guugeldades avastasin, et sarja viimane raamat ilmub originiaalis alles selle aasta sügisel. Sarah J Maasi kodulehel kirjutab nii. TV sarja lubtakse ka, aga kas see meieni ka jõuab?

Muidu poleks hullu, aga mulle "Klaastroon" lihtsalt tõesti väga meeldis. Nii kui selle postituse siin lõpetan, asun teise osa kallale. Raamatu tutvustust võid lugeda raamatupoe kodulehelt: "Klaastroon".

Pikalt teadsin, et väljamõeldud maailmades toimuvad teosed pole mulle. Olin läbinisti realismi lugeja. Ja see väljendus ka minu enda kirjutatud teostes- kõik ikka päris elu! Ühel hetkel aga avastasin, et mulle täitsa meeldib lasta meeltel reaalsusest kaugemale lennata. Nii olen viimasel ajal päris tihti selliste raamatute otsa juhtunud (ennast juhatanud).

"Klaastrooni" algus tundus uudsena. Mingil hetkel aga hakkas tunda andma, et olen viimasel ajal päris palju selliseid raamatuid läbinud. Aasta algul loetud "Punane kuninganna", "Klaasmõõk" ja "Kuninga kong" hakkasid peas juba "Klaastrooniga" täitsa segi minema. Kuni... umbes 300ndal leheküljel läks tohutult romantiliseks ja põnevaks.

Ei mäleta, millal viimati niiviisi ärevuses pool ööd lugesin, aga eile see nii oli. No ei saanud raamatut enne käest panna, kui lõpp käes.

Loomulikult meeldis mulle väga peategelane Celaena. Tüdruku enesekindlus ja eneseteadlikkus olid värskendavad kõigi nende noortekate vahele, kus peategelased pidevalt mingite mineviku varjude käes kannatavad... mis tihti ei tundu isegi mitte usutavad. Samas Celaena puhul tekkis lõpuks tunne, et kas endise palgamõrtsukana, kes on vanemad kaotanud ja aasta orjana kaevanduses töötanud, ei peaks tal siiski rohkem varje kaasas olema? Aga see tunne ei seganud siiski lugemist.

Oo, ja minu lemmikud- romantika ning armukolmnurk- olid olemas. Arvestades taaskord keerulisi olusid, milles raamatu tegevus toimus, läks romantikani ikka aega. Aga teose teises pooles jätkus romantilisi hetki küll. Kui Celeana jõudis ühe mehega kallistamiseni ja see pani külmavärinad üle keha jooksma, siis järelikult oli selle steenini jõutud usutavalt.

Kõige ägedam tegelane minu jaoks oli kaardiväe kapten Chaol. Selle mehe sisemised võitlused enda tunnete ning positsiooniga seonduvate ootuste vahel olid tuntavad. Nii elasingi kõige rohkem ilmselt talle kaasa. Tema valu oli tuntav ja see mulle meeldis.

Ei puudunud maagia, aga mulle meeldis, et seda oli parajal määral. Usutaval määral (uskumatu, et sellist asja saab maagia kohta öelda... aga nii see oli!). Autori kohta lugedes leidsin, et ta on muuhulgas õppinud ka erinevaid religioone. Lugedes tunduski nii. Kuna mul endal on kristliku kultuuriloo magistrikraad, siis on ka saanud religioone õppida ja tekkisid kohe mitmed seosed.

Prints Doriani tegelaskuju arengut ootan samuti. Tema puhul oli ka näha võitlus enda tunnete ning selle vahel, mida tema positsiooniga inimeselt oodati. Dorian aga ei kontrollinud oma käitumist kindlasti nii hästi kui Chaol. Kuna need kaks olid ka parimad sõbrad, siis ilmselt on ka selles liinis oodata asjade põnevat arengut.

Mulle meeldisid vähesed võitusstseenid. Pidevalt oli õhus sõdimised ja vallutused ja orjastamine ja muu taoline, aga lugu räägiti ilma selleta, et kui palju ja mida keegi kellelgi ära lõikas jne. See oli samuti erinev teistest sellistest noortekatest, mida viimasel ajal lugenud olen.

Nii et kindlasti kavatsen selle sarja lugemist jätkata ja loodan väga, et Pikoprint ka järgmiste osade tõlkimise ja ilmutamisega tegeleb. 

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

laupäev, märts 17, 2018

V. Aveyard "Kuninga kong" (märts V)

566 lk
2017, Pikoprint

"Kuninga kong" on kolmas raamat Victoria Aveyardi sarjast, mille eelmised osad on "Punane kuninganna" ning "Klaasmõõk".  Kuigi algul arvasin, et tegemist on taaskord triloogiaga, siis sellel sarjal on tulemas ka 4.raamat "War storm". Originaalis ilmub paari kuu pärast, seega eesti keelde ilmselt jõuab veel veidi hiljem. Ehk siis need, kes soovivad kõik raamatud kohe korraga läbi lugema, peavad veel veidi ootama.

Selles osas jätkub tegevus maailmas, mille inimesed on jagunenud vere järgi kaheks: Punasteks ja Hõbedasteks. Punased siis meie mõistes nö tavainimesed, Hõbedased aga sellised, kel on mingi eriline võime. Juba esimeses osas selgus, et olemas on veel kolmas liik ehk uusverelised. Need on Punased, kellel on võimed, mis on Hõbedaste omadest veidi erinevad ning enamasti tugevamad. Peategelane Mare on üks sellistest.

Suurema osa sellest teosest on Mare vangis kuningapoja Maveni juures, kes teda haiglaselt armastab. Maven on tegelane, kelle olemust ja tausta selles osas ehk kõige rohkem lahatakse. Tema isiksus on tõesti haiglane. Tuleb välja, et Maveni ema, Mare poolt tapetud kuninganna, kaotas osad Maveni tunded (võttis välja!) ning osade eemaldamisega ebaõnnestus nii, et need muutusid tugevamaks. Kas selline mõjutamine on piisav põhjendus Maveni sugusele koletisele andestamiseks? Mare igatahes sellele mõtleb. Maveni vend Cal isegi veel rohkem. Ilmselt selgub järgmises osas, milline on Maveni saatus.

Eelmises osas kahtlustatud rasedus sai teoks. Autor ei tapa väga paljusid olulisid inimesi. Eelmises osas suri üks, keda seekordses osas piisavalt taga nutetakse. Tema asemele sündis aga beebi, nii et seegi surm leevendati kuidagi ära.

Nii et kuigi suurem osa raamatust on sõdimine, siis laibad on enamasti anonüümsed ning mingeid tundeid lugemisel ei tekita. Nii Hõbedaste kui ka uusvereliste seas on tervendajaid mõlema poole tarvis, nii et pärast lahinguid lapitakse põhimõtteliselt kõik kokku. Selles mõttes turvaline lugemine.

Kõige rohkem häiris mind see, et romantika liinid ei liikunud ikka väga edasi. Jah, ma sain aru, et peategelased olid vahekorras, aga... isegi selleks pidin stseeni hoolega lugema, et ikka täitsa õigesti aru saada. Ühel hetkel oli küll ka jutuks, et Mare ja Cal ei kasuta omavahel sõna "armastus" ja pidevat ümbritsevat sõdimist ja ebakindlust arvestades on see ka arusaadav. Sellegi poolest tundsin iga hetkega üha rohkem, et autor ütleb mulle, mida ma peaks tegelaste tunnetest arvama, mitte ma ei tunne seda ise tegelaste sõnade ja tegude kaudu.

Viimane osa oleks võinud lühem olla. Kohati tundus, et oli liigselt venitatud. Eriti just Mare vangistuses olemise ajaga. Poole pealt läks aga jällegi hoogsalt käima, nii et tahtsin muudkui teada, mis edasi saab.

Jätkuvalt hämmastab mind see, kuidas autor suudab nii suurt väljamõeldud maailma koos hoida ning vähemalt mina pole siiani mingeid küsitavaid kohti märganud. 

Lõpus ei jäänud väga kriipivat tunnet, et peaks nüüd kohe edasi lugema, kuid arusaam, et lugu on pooleli, on küll. Nii et ootan 4.raamatut ning loodan, et Pikoprint selle ka ilusti lugejateni toob. 



 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.



 


esmaspäev, märts 05, 2018

M. Gilden "Rannas. Beverly Hills 90210" (märts III)

156 lk
1997, kirjastus Hotger


Jaa... hoolimata vingumisest eelmiste osade üle, lugesin kolmanda ka läbi. Mulle lihtsalt ei meeldi poolikud asjad... no ja mulle nii väga meeldis kunagi see sari.

Lugemismõnu väga ei pakkunud, kuid lihtsalt oli hea sarjas toimunut meelde tuletada.

Aga tegelikult oli mul väga hea meel, kui raamat lõppes.

Lugemise väljakutses läheb see raamat teema alla: raamat, mille kaanepildil on koht, kus tahaksid praegu olla. Rannas toimunud stseenid on filmitud Santa Monica rannas California osariigis. Minu jaoks on kogu see USA kallas täitsa avastamata maa ning olen sinna alati minna tahtnud. Millalgi lähen ka. Nii et sellepärast sobibki raamat selle teema alla.

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

pühapäev, märts 04, 2018

M. Gilden "Paljastused. Beverly Hills 90210" (märts II)

162 lk
1997, kirjatus Hotger


Sarja "Beverly Hills 90210" tegevus läheb selles raamatus edasi. Raamatu kirjutamise stiil on sama kui esimeses osas- ehk et autor oleks nagu teleka ees istunud ja lihtsalt sündmused üles kirjutanud. Dylani ja Brenda armulugu lisab veidi vürtsi selles osas, aga seegi on suht kuivalt vormistatud, nii et mingeid tundeid väga ei tekita.

Miks ma ikka edasi loen? Sest ma tahan teada ja meelde tuletada, mis seal toimus. Patriotismist ;) Sest mulle tõesti kunagi meeldis see sari.

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.


reede, märts 02, 2018

M. Gilden "Beverly Hills 90210" (märts I)

207 lk
1997, Hotger

Kui FB lugemise väljakutse grupis oleks teema "Raamat, mille laenutamisel raamatukoguhoidja pööritab silmi", siis see raamat sobiks sinna. Ausalt, ma olen laenutanud igasugust kirjandust ja meie vahva raamatukoguhoidja on ilmselt sellega harjunud. Seekord nägin esimest korda ta üllatunud nägu. Raamatu kaarti vaadates oli näha, et seda polnud üle 15 aasta keegi laenutanud...

Minu mõistlik seletus sellele raamatuvalikule? Mis ma oskan öelda- laste haridustee mõjutab minu intelligentsuse taset. Ehk siis selle raamatu avastasin taaskord sellepärast, et ühel lapsel oli muusikakoolis tund ja ma ootasin koos teise lapsega raamatukogus tunni lõppemist. Noortekirjandus on aga lastekirjanduse kõrval, nii et koos lapsega raamatukogus olles seisan tavaliselt noorteraamatute riiuli ees.

Mina olen selle ajastu laps, kelle nooruspõlve see sari kindlasti kuulub, kuid ma isegi ei teadnud, et "Beverly Hills 90210" sarjast on raamatud ilmunud. Nüüd alles avastasin. Esimesel korral raamatukogus jäid need raamatud minust sinna maha, sest lugesin sel ajal "Punane kuninganna" ja "Klaasmõõk". Kuna ma olin kunagi tohutu selle sarja fänn (või noh.. Dylani... nagu enamus noori tüdrukuid...), siis jäid need raamatud kummitama. Esiteks sai üks mu eelmisel kuul alustatud noorteromaani peategelane nime sealt sarjast ja... umbes nädalake hiljem tõin raamatud ka raamatukogust ära.

Aga sellega hea osa lõppeski!

Esimesest leheküljest oli selge, et eriline kunstiteos see raamat pole. Selline tunne jäi, nagu oleks autor istunud teleka ees, sarja vaadanud ja siis järjest üles kirjutanud, mida näeb. Jaa, mulle meeldis lugu, sest mulle meeldis sari. Aga raamat kui selline ei meeldinud.

Selle raamatu puhul oli selge, et raamat oli kirjutatud sarja järgi, ehk siis raamatust ei leidnud midagi muud, mida sarjas polnud. Kuna mina aga filme vaadates mõtlen pigem juurde rohkem, siis kurb oli lugeda raamatut, mis ei andnud edasi sedagi, mis ekraanil näha oli... rääkimata sellest, et rohkemat kirjeldada.

Aga mul on ikkagi kaks osa veel lugeda ...

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

pühapäev, veebruar 18, 2018

V. Aveyard "Klaasmõõk" (veebruar IV)

490 lk
2016, Pikoprint

"Klaasmõõk" on järg Victoria Aveyardi bestsellerile "Punane kuninganna". Minu arvamus esimest osast on siin: "Punane kuninganna".

Kokku seda sarja siis loetud nüüd 914 lehekülge, kuid ajaliselt on peategelase Mare ja ta kaaslaste tegevus mahtunud paari kuu sisse. Sündmused on jätkuvalt väga tihedad ja kui Mare aegajalt mõtiskleb, kui erinev oli elu vaid paar päeva tagasi, siis sain ka aru, et tõesti, viimased mitusada lehekülge hõlmasidki vaid paari päeva.

Esimese osa lõpust läheb tegevus kohe edasi, nii et kahe osa vahel mingit pausi ei ole. Jätkuvalt tegutseb Mare väljamõeldud maailmas, kus inimesed on jagunenud hõbe- ja punaverelisteks. Nagu esimeses osas selgus, on olemas ka nö uusverelised. "Klaasmõõk" sisukirjeldust saad lugeda ka raamatupoe kogulehelt: "Klaasmõõk".

Enamus aega selles raamatus läkski järgmiste uusvereliste leidmisele ning treenimisele ja üheskoos taas uusi uusverelisi päästes.  Tunnistan, et mingil hetkel see väsitas. Loomulikult tuli kõikjal olla valmis kuningas Maveni lõksudeks ning aegajalt astuti ka neisse sisse. Nagu esimese osa puhul kirjutasin, siis harjusin kiiresti, et selles raamatus muutub kõik väga kiiresti ja see on ainus asi, milles kindel saab olla. Ma eeldan, et vähemalt Mare peab ka veel paar raamatut elus olema, nii et selles võiks ehk ka kindel olla. Aga kõiges ülejäänus peab kogu aeg kahtlema.

Jätkuvalt on minu arust hämmastav, kuidas autor suudab nii paljud susserdused korraga loogiliselt jooksmas hoida. Jätkuvalt on nii, et kõik reedavad kõiki ja kelleski ei saa kindel olla. Mõnelgi korral tuleb välja, et reetmisena tunduv olukord on hoopis päästmine. Seega on väga põnev jälgida, kuidas olukord seekord laheneb. Nagu ütlesin, siis vahepeal hakkas uusvereliste otsimine üksluiseks muutuma, kuid isegi siis tuli üllatus üllatuse järel, kuidas mingid ettearvatavad juhtumid tegelikult lõppesid.

Nii ootamatustest puudust ei tulnud! Samas romantikast aga küll...

Kui eelmises osas tundus, et hoogsalt areneb vähemalt üks armuliin ja ehk ka armukolmnurk, siis tegelikult ei joonistunud see välja isegi mitte selles osas. Isegi ühes toas elama hakkamine ei jätnud väga romantilist muljet, ega polnud välja kirjutatud nii, et tunneks tegelaste vahel sädemeid. Selle üle oli mul veidi kurb meel. Järgmise osa kirjeldust lugedes pole sel teemal vist väga muutust loota... Kui ma õigesti aru saan, siis on üks tegelastest nüüd ka rase, aga isegi selleni jõudmine polnud raamatus väga romantiliselt välja kirjutatud. Aga seda ma veel arvan, nii et raseduses kindel olla ei saa :)

Ja seda hämmastavam on, et nii "Punane kuninganna" kui ka "Klaasmõõk" on nii kaasahaaravad ka ilma tõsiseltvõetava armuloota.

Nüüd küsimus targematele: kas film "Punane kuninganna" tuleb Eesti kinodesse? Ma saan aru, et film on väljas, aga ma ei saa kusagilt aru, kas see Eestisse tuleb või mitte. Väga-väga tahaks seda näha.

Mind ootavad ees nüüd järgmised 566 lehekülge sellest sarjast. Ilmumas on ka neljas raamat, kuid selle inglisekeelse versiooni ilmumise ajaks on 2018a mai, seega meile jõuab ilmselt hiljem. Loodan väga, et Pikoprint selle ka ikka ära tõlgib (sarjade puhul on ju aegajalt nii, et mõni osa jääb eestikeelsena ilmumata, sest eelmisi piisavalt ei loeta... kuid sellel sarjal ilmselt seda muret pole).

Selle osa puhul oli korduvalt selliseid kohti, kus uue tegelase laused ei alanud uuelt realt. See häiris, sest ei saanud aru, kas eelmine inimene räägib edasi või uus. Esimene osa oli selles mõttes minu arust küll ideaalne. Ei teagi, kas see on toimetaja või küljendaja teema....

Kokkuvõtlikult: kuigi teine osa oli veidi üksluisem, siis tempokas ja kaasahaarav ikkagi. Jätkan järgmise osaga ning varsti muljetan juba ka selles! 


 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.











teisipäev, veebruar 13, 2018

V. Aveyard "Punane kuninganna" (veebruar III)

424 lk
2015, Pikoprint

Aegajalt sirvin nimekirju pealkirjaga: "Kui sulle meeldis Lahkulööja/Näljamängud/Labürindijooksja, siis sulle meeldivad ka need raamatud!" Ühest sellisest nimekirjast jäigi see raamat mulle ette. Kui ma nüüd hästi ausalt ütlen, siis liigun mõtetega sinna poole, et kirjastajana ka tõlkekirjandusega tegelema hakata. Eks see on teine põhjus, miks püüan leida midagi võõrkeelset, mis endale meeldiks.

Kirjastajana pettumuseks, kuid lugejana minu suureks rõõmuks tuli välja, et Pikoprint on selle huvitava raamatu juba avastanud. Ja nii see minu lugemislauale jõudiski.

Raamatu "Punane kuninganna" tutvustust saad raamatupoe lehelt lugeda siit!

Mina olin üks nendest, kes arvas, et kogu see fantaasia maailm mind ei puuduta, kuni tulid eelmainitud kolm sarja (tunnistan- Labürindijooksjast olen näinud vaid kõiki filme, raamatuid pole veel lugenud).

"Punane kuninganna" on osa sarjast. Arvasin algul, et triloogiast, kuid tuli välja, et tulemas on ka neljas raamat. Kui nüüd vingumine kohe ära teha, siis mind ajavad väga närvi sarjad/triloogiad, mille puhul mul on kõik raamatud käes, aga ma ei saa mitte ühestki otsast aru, millisest peaks lugemist alustama. Nii oli ka seekord. Kuna ma raamatute järjekorda guugeldasin, siis leidsin ka info neljanda raamatu kohta (ja mina olin juba õnnelik, et mul on kogu triloogia korraga olemas...)

Vingumine tehtud. Nüüd arvamus- vaimustunud!

Jah, "Punane kuninganna" on segu kõigist neist kolmest eeltoodud sarjast. Ja samas on see täitsa midagi muud. Teos on väga tempokas. Kogu aeg juhtub midagi. Samas on olemas romantika liin(id), kuid see/ need pole imalad, vaid sobivad kogu loo ja õhustikuga väga hästi kokku. Kuna olen alles esimese osa läbinud, siis mingist õnnelikust armastusest kindlasti veel rääkida ei saa.

Kõik on ootamatu! Olen lugemise käigus nüüd harjunud, et selles teoses pööratakse kogu aeg kõik pea peale... ja ikkagi tuleb iga uus täispööre täieliku üllatusena. Siiani on minu jaoks kõik olnud loogiline ehk et kõik suured pöörded on tagant järgi eelneva looga kokku läinud. See on oskus, mida olen alati selliste mahukate teoste autorite puhul hinnanud.

Kiire tempo tõttu tahtsin kogu aeg teada, mis edasi saab. Nii mõtlesin aegajalt, et tahaks aeglasemalt lugeda ja rohkem nautida... aga no uudishimu surus muudkui tagant ja nii ma siis kihutasin edasi.

Korduvalt mõtlesin tõlkijale, kel eestikeelsete vastete leidmisega tuli teha ilmselt pea sama suur töö, kui Harry Potteri tõlkijal. Erinevaid võimeid ja inim(tegelas)rühmi oli päris palju.Toimetaja töö kohta ka kiitus.

Imelise kaanekujunduse autor on muidugi Liis Karu, kes ka mitmed minu raamatud on kujundanud. Oi, kuidas mulle meeldivad need reljeefsed kaanepildid, mida on nii mõnus paitada.

Sisu ma ümber jutustama ei hakka. Asun nüüd sarja 2.raamatu kallale ning eks näis, kuidas lugu edasi läheb. Loomulikult lõppes esimene osa väga põneva koha peal. 


 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

reede, veebruar 09, 2018

M. Kerro "Saatuse peegelpilt" (veebruar II)

222 lk
2016, AS Ajakirjade Kirjastus




Lugemise väljakutses läheb see raamat mul kindlasti teema nt 47 alla: kui sa mainid sõbrale selle raamatu pealkirja küsib ta su käest: sa loed SEDA raamatut?

Tegelikult olen ma selles küsimuses iga enda sõbraga ühel pool. Loomulikult ma tean ammu, et selline raamat on olemas, sest see püsis müügi- ja laenutusedetabelite tippudes. Ja ma mõtlesin kogu aeg, et kes on need inimesed, kes sellist raamatut loevad? Miks need inimesed sellist raamatut loevad? Kuid olgem ausad- ma isegi ei teadnud, milline see selline raamat on.

Kogu see selgeltnägijate teema on minu jaoks suht välistatud. Just see saade. Mul pole vahet, kas neil inimestel on võimed või kas neile öeldakse kaadri taga vastused ette. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et sellist asja tehakse teleekraani ees. Ja siis on hulgaliselt inimesi, kes seda õhtukohvi ja võileiva kõrvale naudivad. Missasja???? Kas see teine maailm on olemas või ei ole, siis teleekraan pole minu jaoks koht, kus seda katsetada. Nii olen ka sellest saatest väljakasvanud raamatute suhtes skeptiline ja metsikute eelarvamustega olnud.

Eile Pärnu raamatukogus last trennist oodates aga jäi Marilyni raamat ette. Otsisin hoopis midagi muud. No piilusin korra sisse. Avasin suvaliselt lehekülje. Selleks oli 82, mis on ka mu sünniaasta. Lugesin. Teksti mõte selline: inimesed, kes meie ellu tulevad, pole juhuslikud. Igaüks õpetab meile midagi ... jne. Ja oligi korras- see raamat pidi kaasa tulema!

Eelarvamustele aitas tohutult kaasa kaanepilt. Nüüd kui olen raamatu läbi lugenud, siis minu jaoks on see kaanepilt ebaõiglaselt eemaletõukav ja hirmutav. Isegi kui tean, mis sisu raamatus on, siis öökapil keerasin raamatu ööseks teistpidi, sest mulle ei meeldi see must lind. Iga lehekülge keerates (lugesin öösel!) oli minu jaoks samuti see must lind hirmutav.

Kogu selle pika sissejuhatuse peale veidi ka raamatust: esimesed 134 lehekülge sisaldasid minu jaoks lihtsaid eluõpetusi, mida olen ise viimaste aastate jooksul eri allikatest õppinud ja isegi muudkui jutlustanud. Näiteks minu viimasest kolmes raamatus "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks", "Mina, supernaine, jään ellu!" ja "Kes kardab välgutüdrukut?" on olemas väga palju mõtteid, mis oleks nagu Marilyni raamatust maha kirjutatud. Oleks ma seda raamatut varem lugenud võiks mind täitsa spikerdamises süüdistada... aga ma ei olnud (sest ma kartsin raamatu kaanepilti ja olin skeptiline saate suhtes).

Enda tsitaate vaadates avastasin, et tegelikult ka juba noortekas "Ütlemata sõnad" on selliseid mõtteid sees, sest Marilyni raamatus on korduvalt rõhutatud, et ennast pead tundma ja armastama enne kui saad seda teistele jagada (või ka vastu võtta): 


Voodoo ja kristallide osa oli minu jaoks juba võõram, kuid esimene osa jagas küll puhast elamise õpetust. Mina võin küll vaimustunud olla, kuid ilmselt kõigile seda raamatut soovitada ei julge. Isegi minu eelpool nimetatud romantika sarja raamatud on mõne jaoks liiga segase eluõpetusega olnud. Ehk et sa ei saa vastu võtta seda, milleks veel valmis pole. Kui sinuni pole eelnevalt jõudnud mingeid killukesi sellisest mõtteviisist, siis on väga raske korraga kõike vastu võtta.

Minu jaoks oli selles raamatus kõik tuttav ning see lihtsalt kinnitas ühes kohas korraga kõike, mida viimaste aastate... aastakümnete jooksul õppinud ja avastanud ja praktiseerinud olen- elamist!

Kes aga teadliku elamise teemaga veidigi on juba tegelenud, sellele soovitan küll. Kaanepildist ei tasu ennast hirmutada lasta, sest lugemise ajal seda ei näe ning raamatut käest pannes võib selle tagurpidi keerata... nagu minagi tegin :)

P. s. see ei tähenda, et pilt oleks kole, vaid tõesti lihtsalt minu arust hirmutav. Teostus on ju tegelikult imeline! 


 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

esmaspäev, veebruar 05, 2018

N. Sparks "Kaitseingel" (veebruar I)

608 lk
2008, Pilgrim
Nicholas Sparksi avastasin umbes aasta aega tagasi, kui juhuslikult telekast nägin tema raamatu põhjal tehtud filmi "Parim osa minust" (The Best of Me). Olin esimesest hetkest võlutud ja olin kindel, et Sparks on minu uus lemmik, kelle kõik raamatud kohe läbi loen. Ostsin veel ka filmi "The Longes Ride", aga siiani on see vaatamata. Ja raamatuid ka pole lugenud. Kuni nüüd võtsin raamatukogust raamatud "Süütunne" ja "Kaitseingel". Ingliskeelsetest seisab mu lugemisriiulis pikemat aega "The Choice". Nii palju siis fännamisest. 

"Kaitseingel" on küll mahukas, aga tegelikult on kiri väga suur ning reavahed samuti, seega teksti ilmselt ikka nii palju pole, kui tavaliselt 600 lehekülje peal. Lugemiseks läks siiski kaks päeva.

Suurim põhjus venitamiseks oli ilmselt see, et ... ma ei  saanudki aru, mida ma lugesin. Ootasin Sparksilt suurt armastuslugu, romantikat, segaseid tundeid. Esimese pöördeni romantilises liinis läks 300 lehekülge. Kõik oli etteaimatav ja liiga lihtne. Samas ei tekkinud tegelaste suhtes mingeid tundeid.

Pärast kolmesajandat lehekülge hakkas põneviku osa. See oli samuti etteaimatav, kuid siiski oli lõpuni välja suht põnev, kuidas olukord laheneb. Sparksi mainet arvestades tahtsin teada, kes siis surma saab.

Nii et selline segane lugu oli. Põnevikud pole väga minu teema, kuid selline soft-versioon oli päris loetav... samas ma tahtsin ikka armastuslugu lugeda. Ausalt öeldes seega ma kihutasin sellest raamatust läbi. Erilist Sparksi naudingut küll ei olnud. Kindlasti annan tulevikus tema teistele raamatutele ka võimaluse... aga mitte vist kohe.

 ***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

kolmapäev, jaanuar 31, 2018

M. Haran "Pehme puudutus" (jaanuar VI)

296 lk
2005, Varrak
Selle raamatuni jõudsin ainult tänu lugemise väljakutsele. See raamat läheb 2018.aasta väljakutse esimese teema alla, mis on: mine raamatukogusse, vali autor, kelle perekonnanimi algab sinu eesnime esitähega ning loe nii mitmes raamat, kui vana oled. Lugesin 35. Selleks oli Joel Haahtela "Liblikakoguja". Kuna ma olen seda raamatut juba lugenud ja kuna kuu aja pärast on mul sünnipäev, siis võtsin julgelt hoopis 36.raamatu.

Raamatu tutvustust võid lugeda kirjastus Varrak kodulehelt: Pehme puudutus.

Kuna autor oli minu jaoks võõras, lugesin kohe tema tutvustust- endine teleprodutsent. Miks on mul tekkinud tunne, et väga head ajaviiteromaanide autorid on suures osas endised teleprodutsendid? Kas teletöö annab raamatute kirjutamiseks teadmisi juurde? Hmm, olgem ausad- tegelikult on minu huvi vastupidine- tahaksin teada, kuidas kirjutada häid teoseid, mis sobiks ka telesse?

Esimesest lehest alates oli lugu tempokas ja kaasahaarav. Ei midagi erilist ja suht ettearvatav, kuid siiski selline, et tahad teada, mis edasi saab. Positiivne oli, et üleminek nö ühelt pildilt teisele oli sujuv ja samas näidati pidevalt lugu erinevate tegelaste silme läbi. Ei olnud sellist ühte punkti kinnijäämise tunnet. Ja siin ma tundsingi, et kas selline võte on autoril käes tänu teleprodutsendi tööle?

Ma ei ole päris kindel, kas ma ruttaksin samalt autorilt järgmist teost lugema, kuid ma pole ka õnnetu, et see raamat mu kätte jõudis.

Raamatu pealkirja üle aga mõtisklen siiani... Mis see veel pidi tähendama?

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 14 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda meie vastavatud e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.