reede, september 17, 2010

S. Meyer "Noorkuu" (september II)


Minu segaselt järjestatud Videviku saagaga tutvumine on jõudnud nii kaugele, et nüüd ka teine raamat loetud. Enne seda lugesin esimese raamatu, siis vaatasin esimese filmi, siis (KOGEMATA :P) vaatasin kolmanda filmi, siis teise filmi ja nüüd lugesin teise raamatu.

Seega kokkuvõtlikult olen nüüdseks päris mitu tundi veetnud Videviku saagaga, eesmärgiks ikka sarja eduvõtme otsimine... aga no ei saa ma päris aru. Otsisin netist ka igasuguseid arvamusi jms, seega tean, et vastupidiselt paljudele just teine osa meeldis mulle rohkem kui esimene. Filmidest oli ka praegu teine minu jaoks parim. Äkki just seetõttu, et kui teised kaebavad tegevuse puudumise üle teises osas, siis minu jaoks ongi see positiivne, sest sinna vahele saab endale sobivaid asju juurde mõelda :)

Meyeril on kogu see tegelaste ja tegevuskohtade süsteem minu arust hästi välja mõeldud. Selle kohta pole midagi öelda. Samuti on päris mitmeid väga häid dialooge, mis tõesti liigutavad... aga üldiselt on need kõik ju klassika. Unustatud vana, mille Meyer on üles korjanud ja ilusti ära kasutanud.

Seega usun, et ma loen läbi ka ülejäänud 2 osa (kuigi 3.osa film juba vaadatud, aga Karinil oli õigus, et filmi ja raamatu vahel on mitmeid erinevusi... mis ehk on ka mõistetav). Samas ei saa ma öelda, et asi oleks sõltuvuses (väidetavalt pidavat see raamat sõltuvust tekitama), vaid ma tahan tõesti leida seda "MISKIT", mis kogu selle sarja nii populaarseks teeb. Minu jaoks on praegu üksikud laused ja situatsioonid, mis tuntavalt kogu ülejäänud tervikust välja hüppavad.

p.s. suurim pettumus on loomulikult see, et raamatus rõhutatakse kogu aeg, kui ilus Edward on, kuid filmis on lihtsalt üks ... mitte just eriti üle keskmise välimusega noormees. Kahju! Tegelaste valik oleks võinud filmi kindlasti päästa.

esmaspäev, september 06, 2010

S. Meyer "Videvik" (september I)


Stephenie Meyer´i Videviku saaga raamatud on mul ammu järjekorras olnud.
Aga liiga kaua vist... ja mul vist olid liiga suured ootused...

Videviku lugu on lihtne- keelatud armastus tavalise tüdruku ja vampiiri vahel. Minu jaoks lugu venis ja selle oleks saanud hulga kiiremini ära rääkida. Ootasin rohkem tegevust ja ka tundeid. Samas kardan, et mu ootused olidki suured lihtsalt seetõttu, et Videviku ümber on nii palju kõmu olnud ja seda on reklaamitud, kui üle hulga aja parimat raamatut ja kõigi nende muude mitte-midagi-ütlevate-tiitlitega.

Youtube´st vaatasin mingeid videoid ka ja mulle tundub, et film meeldiks mulle rohkem. Võtan plaani! Ja ma arvan, et kui aega saan, loen ka Videvikule järgnevad raamatud läbi... aga kiiret pole! :)

neljapäev, september 02, 2010

K. Kriisa "Neetud" (august)


Kristel Kriisa "Neetud" saavutas Eesti Lastekirjanduse keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009.a noorsooromaani võistlusel 3.koha. Ehk tegemist siis sama võistlusega, kus minu teos sai äramärgitud teoseks.
"Neetud" räägib peale isa surma Tallinnasse kolinud 16-aastasest Mirdist ja noortest tema ümber.

Üle hulga aja oli see minu jaoks tõesti hea lugemiselamus. Ma olen lugenud mitmeid noorteromaane ja alati segaduses olnud, et kes ja kellele neid kirjutavad. See lugu tundus mulle tõesti reaalne. Samas oli hästi kirjutatud ja ladus. Pinge ja huvi kestis lõpuni. Selles raamatus on minu arust hästi näidatud, et nö "headel" võib ka huvitav elu olla ja et noorteromaani tegelased ei pea kõik pigevalt masenduses olema, ropendama ja suitsetama jne. Seega oli tegemist igati positiivse ja samas ka õpetliku teosega, mida julgen väga hea meelega soovitada!

Siiani olen noorteromaanide puhul lõpuks otsustanud, et no ju mina polnud selle raamatu sihtgrupp... aga "Neetud" puhul ei tulnud mulle kordagi seda mõtet.
Jään ootama Kriisa järgmisi teoseid! :)