laupäev, jaanuar 09, 2021

S. K. Tremayne "Tõde tõuseb, vesi vaob" (jaanuar III)

 320 lk

2019, Pegasus

Ükskord oli nii, et ma arvasin, et mitte mingid fantaasiamaailmadest rääkivad raamatud mulle ei meeldi. Ja siis lugesin "Näljamänge" ja "Lahkulööjat". Ei hakka ütlemagi, kui palju sarnaseid raamatuid olen pärast veel läbi lugenud. 

Siiani olin aga täitsa kindel, et krimi-põnevik kindlasti minu teema ei ole. Eelmisel aastal otsustasin aga proovida ja tõin raamatukogust raamatu "Tõde tõuseb, vesi vaob". Lugemiseni jõudsin küll alles nüüd, aga tundub, et veel üks sein on langenud- mulle vist ikkagi võiks meeldida ka krimi-põnevik. 

"Tõde tõuseb, vesi vaob" on lugu enesetappu üritanud naisest, kes ... tegelikult ikkagi ei üritanudki enesetappu. Ehk et ühel hetkel hakkavad talle meenuma erinevad mälestuskillud ning talle räägitakse asju, millest tuleb kokku hoopis teine lugu ja pilt, mis näitab, et ta ei püüdnud ise ennast tappa. 

Kokkuvõtlikult oli see kuidagi hästi müstiline raamat. Kogu see nõmmede laius ja suurus ja need loomad ja linnud. Selline rahulik kulgemine, kus midagi nagu ei ole ja samas kohalikel inimesel on kogu aeg väga palju teha. 

Põnevus püsis lõpuni. Ma ei jõudnud ära oodata, et kes kõige süüdi on. Aga küsimärgina jäi minu jaoks õhku, et kas ma poleks pidanud seda tegelast enne kohtama? Et kui mul polnud õrna aimugi tema olemasolust, siis kas mul oli mingi info puudu?

Peategelane Kath kordas üha uuesti ja uuesti kõike, mida ta oma õnnetuse kohta teada sai. Nii muutus ühel hetkel veidi tüütuks see pidev kordamine. Eriti, kui neid teadmisi sai juba päris palju ja ta muudkui kordas neid. Samas aga läks see loo areguga kuidagi hästi kokku, nii et ikkagi oli päris põnev lugeda. 

Kuna see oli esimene võimalus, mis ma krimi-põnevik raamatutele andsin, siis erilisi ootusi enne lugemist ei olnud. Ilmselt olen aga valmis veel selliseid raamatuid lugema, sest täitsa põnev oli.

***

Minu uue noorteromaani ,,Mälestusteta suvi" 1.osa viimased raamatud on poodides! 
Telli raamat SIIT!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

 

esmaspäev, jaanuar 04, 2021

R. Reinaus "Morten, Emilie ja kadunud maailmad" (jaanuar II)

184 lk

2020, OÜ Päike ja Pilv

 

Reeli Reinausi raamatuid lugema hakates tead alati, et ootamas on mõnus annus folkloori ning ka noorte igapäevast elu. Nii ka seekord.

Morten on poiss, kes elab koos vägivaldse onuga, sest ema töötab Soomes. Teenib korteri sissemaksuks raha. Poiss varjab kodus toimuvat aastaid edukalt. Tal on lihtsalt väga suur soov sobituda linnakooli, sest usub, et see on tema võimalus senisest viletsusest ja vaesusest välja saada. Ühel hetkel hakkab maskeering mõranema ning varjamine pole enam väga võimalik. Seni sõprustest hoidunud poiss saab tunda, et tegelikult võib mõningaid inimesi ikka usaldada ka. 

Morteni enese laadimise ning peitmise koht on raba. Ootamatult kohtab ta rabas jalutades ühte tüdrukut, kelle nimi on Emilie. Minu jaoks meenutas Emilie kirjelduse järgi millegi pärast kohe Harry Potterist pärit haldjalikku Luna Lovegood´i. Kuidagi sama helge ja õhkõrn tundus ta olevat. Emiliega hakkas arenema kadunud maailmade teema.

Morteni lugu on kurvameelne. Samas on teada, et ilmselt meie seas on selliseid lapsi küll, kes elavad läbi hirmsaid asju, kuid me ei märka seda. Lapsed on endale võtnud täiskasvanute koorma. Seda teemat analüüsis raamatus Mortenise ka päris hästi. Nii et isegi sellises keerulises olukorras oli Morten minu jaoks väga eluterve mõtlemisega poiss, kes lihtsalt ei väärtustanud ennast veel väga palju. 

Reinausi raamatutes on folklooril alati suur roll ja see on nii põnev. No näiteks polnud mul õrna aimugi, mis asi on “rabalaip”. Nüüd olen uue teadmise võrra targem.

Rabasaarte teemat olen ise kasutanud oma esimeses romaanis “Homme on ka päev”, kus peategelased käivad Soontagana maalinnas. Selle kohaga seoses olen ise kuulnud, et rabades olid rajad, mida vaid kohalikud teadsid. Ja see teema on minu jaoks alati hirmus põnev olnud. Kuigi ka hirmus kuidagi.

Kujunduslikust küljest on mul ving nende teksti sees värviliselt kirjutatud lausete kohta. Iseenesest on väga hea mõte, et mõned laused teist värvi teha, aga see värv oli nii hele, et mõnda lauset oli raske lugeda. Aga no selliseid värvilisi lauseid oli vähe, nii et üldiselt see lugemiskogemust ei häirinud.

Minu jaoks jäi lõpuni segaseks, et mis vanusele see lugu võiks mõeldud olla. Ise nautisin küll. Tean, et on tegelikult noorteraamat ja peategelane ei olnud veel kuueteistkümne-aastane. Aga tõsised teemad sobisid rohkem nagu vanemale lugejale. Samas üldiselt tundus ikka lastele mõeldud. Ilmselt see ongi üks neist raamatutest, mis sobib erinevas vanuses lugejatele.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel kirjutatakse raamatust pikemalt.  

Pärast lugesin, et Reinausi "Maarius, maagia ja libahunt Liisi" pidavat oleme Morteni raamatu mõtteline esimene osa. Seda raamatut tutvustas 9-aastane Joosep nii: 


 


***

Minu uue noorteromaani ,,Mälestusteta suvi" 1.osa viimased raamatud on poodides! 
Telli raamat SIIT!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

 

pühapäev, jaanuar 03, 2021

R. Carr "Neitsijõgi" (jaanuar I)

 312 lk

2017, Ersen

Minu suhe Robyn Carriga ei alanud hästi. Lugesin raamatut "Eksleja" ning see oli üks suur pettumus. 

Hiljuti soovitas aga õde Karin vaadata Netflixi sarja "Virgine River". Vaatasin. Kõik olemasolevad osad vaatasin ära. Väga meeldis. Loomulikult hakkasin siis uurima, et kes selle kirjutanud on ja ... hetkeks tekkis eelarvamus. Mulle ju ei meeldinud Carr ... Aga vaatasin sarja edasi ja see meeldis kuni lõpuni. 

Raamatut lugedes ei saanud ma tükk aega aru, kas see meeldib mulle või mitte. Algul oli lugu suht sama, mis seriaalis. Aga mõne aja pärast hakkasid tulema päris suured erinevused sarja ja raamatu vahel. Siis sukeldusin raamatusse ja ootasin juba põnevusega, et mis edasi saab. 

Üldiselt on tegu suht tavalise romantilise looga, kus elu armastusest ilma jäänud naine läheb uude kohta ja püüab seal uut elu alustada. Üsna kiiresti avastab et suurlinnast pärit naise jaoks on ürgsete metsade ja jõgedega ümbritsetud Neitsijõe linn liiga pisike koht. Inimsuhted aga arenevad. Loodus lummab. Ja nii ongi ühel hetkel peategelane väiksesse linnakesse armunud. 

Tegelasi oli teoses päris palju. Mõtlesin kogu aeg, et kui ma neid seriaalist poleks näinud, kas oleksin siis tegevusest aru saanud ja kõigil suutnud silma peal hoida. Näitlejate näod olid ikka kogu aeg silme ees. 

Loodus oli aga sarjas ilmselt minu jaoks kõige lummavam. Jah, ma kardaksin kogu aeg, kui teaksin, et mul võivad karud kogu aeg õuele jalutama tulla (mitte, et see praegu välistatud oleks), aga selline Põhja-Ameerika metsik loodus on mind alati lummanud. Väga loodan, et ühel päeval saan seal ka ise seigelda.  

Sarja ja raamatu erinevuse kohta ei oskagi öelda, et kumb parem on. Aga mulle tegelikult meeldis, et need olid erinevad, siis oli mingi motivatsioon ka raamatut lugeda. Minu jaoks kindlasti toimis seekord see hästi, et enne nägin sarja ja siis lugesin raamatut. Just seetõttu, et tegelased said endale sarjast näod pähe.

Pärast lugemist ei jäänud sisse sellist vastikut roosamanna maitset. Selle raamatu järel julgeksin Carr´i isegi uuesti oma lugemisnimekirjadesse võtta. Ilmselt loen Neitsijõe sarja veel edasi, sest sellest on ilmunud ikka päris hulk raamatuid (eesti keeles küll vist kõiki ei ole).

***

Minu uue noorteromaani ,,Mälestusteta suvi" 1.osa viimased raamatud on poodides! 
Telli raamat SIIT!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.