pühapäev, aprill 05, 2020

S. J. Maas ,,Rooside ja okaste koda" (aprill I)

418 lk
2017, Pikoprint
Sarah J. Maas´ilt olen varem ka mitut raamatut lugenud. Nii teadsin, et tema kirjutamisstiil mulle meeldib. Minu arvamusi sarja ,,Klaastroon" raamatutele saad lugeda siit: ,,Klaastroon", ,,Kesköö kroon", ,,Tule pärija" ja ,,Varjude kuninganna". Kokku siis täpsemalt 2183 lehekülge. Sellest sarjast on mul lugemata veel hiljuti ilmunud ,,Tormide impeerium".

Nii et 2183 lehekülge veensid mind piisavalt. et selle autori teoseid võib kätte võtta.

Vahva uudisena leidsin, et kirjastusel Pikoprint on nüüd olemas ka koduleht, nii et raamatu sisukirjeldust saad lugeda Pikoprinti kodulehelt: Rooside ja okaste koda. Eelnevalt teadsin, et tegemist on kaunitari ja koletise loo tõlgendusega. Liiga palju ma sellele aga ei mõelnud ning samuti polnud autor tegelikult liiga palju sellesse muinasjuttu kinni jäänud.

Loomulikult meeldis mulle raamatu peategelane. Veidi ebausutav oli küll see üksinda kodu oma perekonna eest hoolitsemine, aga tüdruku tugevusi ja hakkamasaamise oskust tõi see hästi välja. Loomulikult tuli Feyrel mitu korda oma nina toppida sinna, kuhu teised ei lubanud, aga... no nii see lugu ju põnevamaks läkski. Tugevad naispeategelased on aga kindlasti minu teema ja selliste kohta loen hea meelega. Isegi kui lugu oli muinasjutuline, siis Feyre tugevuses küsimust ei olnud.

Ühelt poolt võib öelda, et selles teoses toimus hulga vähem kui Maasi varasemates raamatutes, mida olen lugenud. Teisalt aga läks tegevus ikka kogu aeg edasi, nii et igav ei hakanud ja kogu aeg tahtsin teada, mis edasi saab.

Kiirema hoo sai lugu sisse keskpaigas, kui lisandus ka rohkem romantikat. See romantika osa peategelaste Feyre ja Tamlini vahel muidugi tuli kuidagi veidi jäigalt ja ootamatult. Jah, ma teadsin, et selleni peab jõudma, aga vihjeid ja märke, mis armulooni viiksid, oli vähem, kui Maasi varasemate teoste järgi ootasin. ,,Klaastrooni" sarja raamatute puhul tunnetasin seda kerivat särisevat pinget rohkem. Samas Amarantha juures vangistuses viibides lendasid sädemed jälle nii, et seda oli tunda.

Mulle meeldis maailm, mille raamatu ,,Rooside ja okaste koda"  autor oli välja mõelnud. Kõik tundus loogiline ja toimiv (no nii loogiline, kui saab olla maailm, kus tegutsevad haldjad ja muud väljamõeldud olendid, kes kohati ka inimeste maailma sisenevad). Mõnus oli lugeda. Tegelikult toimuski enamus tegevust haldjate maailmas. Inimesi oli teoses väga vähe.

No ja see reljeefne esikaas. Oi, kui mitu korda ma lihtsalt muudkui paitasin seda raamatut, sest see tundub käe all nii mõnus.

Sarja järgmine raamat läheb mul igatahes kindlasti lugemise nimekirja, sest tahaks ikka teada, mis edasi saab.


***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar