esmaspäev, aprill 09, 2007

C.L. Lewis "Tabatud rõõm"- veebruarikuu raamat

Seekord läks siis niiviisi, et veebruarikuu raamat sai loetud alles pärast märtsikuu raamatut :) Kuna selle lugemist alustasin jaanuaris, siis seepärast saigi see raamat sellise määratluse :)

C.L.Lewis elas aastatel 1898-1963. “Tabatud rõõmust” on tema autobiograafiline raamat, milles ta kirjeldab põhjalikult oma lapsepõlve ja kooliaja elamusi ning kristlasekssaamist. Lewis oli veendunud ratsionalist, kellest sai kristlane, kristlik kirjanik, kelle raamatud on suutnud väga laiale lugejaskonnale teha arusaadavaks usu ja eetika keerulisemadki põhiküsimused.

“Suurim teene, mida me tänapäeva haridusele teha saame, on vähemate ainete õpetamine. Enne seda, kui inimene on tublisti ole 20, ei suuda ta üheaegselt ja hästi teha eriti palju asju ja kui sunnime poissi tosinas aines keskpärane olema, ei suuda ta hiljem, võib-olla kogu elu, oma võimeid õigesti hinnata. “

“Jalutamine ja vestlemine on kaks väga suurt naudingut, aga see oleks viga, kui me nad ühendame. Meie endi tekitatav müra summutab looduse hääled ja vaikuse /---/. Ainus sõber, kellega saab koos jalutada, on see, kelle maitse maastiku iga meeleolu suhtes sinu omadega nii täpselt kokku langeb, et piisab pilgust, seisatumisest või kõige rohkem müksamisest, et sama naudingut ühiselt tunda.”

“Nagu alati leidsin ma, et kõige küpsemad inimesed on kõige lahkemad noorte vastu ning kõige töökamatel on kõige rohkem aega kulutada.”

Enamuse raamatust lugesin läbi ülikiiresti jaanuarikuu algul. Seejärel sai korraga kuidagi liiga palju ja võitsin väikese pausi. Lugeda oli 1 peatükk. Nüüd sai lõpetatud.

Kes vähegi on Toomas Nigolat kuulnud, see teab, et Toomasele meeldib hirmsasti Lewis´t tsiteerida (vähemalt nii palju, kui mina olen tähele pannud, seega loodetavasti pole ma praegu tema suhtes ülekohtune), seega pole kahtlust, et kelle käest ma selle toreda raamatu laenuks sain... ja kellele nüüd tagastan :)

Kommentaare ei ole: