320 lk
2025a, Tänapäev
Selle loo keskmes olid suhtekeerised (mis muidu mulle ju tavaliselt ikka väga meeldivad), aga ... no muud ei olnudki. Et suhtesegadused ja ... nii jäi.
Tegelased olid vanuse poolest suures osas juba täisealised, sõitsid autodega ringi, käisid gümnaasiumis, seega ilmselt viimase klassi õpilased.
Kõige rohkem ajas mind karvu turritama ilmselt Aleks ehk poiss, kellest peategelane Mai loo algul lahku läks ning keda kogu suve taga nuttis. Ülejäänud lugu keerles selle ümber, miks mitte keegi teine õnnelik ei saa olla, sest mida Aleks sellest arvab. Ehk et tõeliselt toksiline poiss, keda keegi ei julgenud ärritada ning kelle arvamusega väga arvestati, kuid kes ise tegi, mida tahtis. Nagu näiteks jättis Mai lihtsalt teise tüdruku pärast maha ning ei huvitunud terve suve jooksul, kuidas tüdrukul läheb.
Mõtlen sellist lugu lugedes lihtsalt, et ... mis see on, mida me selliste lugudega noortele õpetame? Jah, kõik lood ei pea õpetlikud olema, kuid selline mõtteviis kinnitab just seda, miks järgmise sammuna on need samad tüdrukud selliste poiste poolt korraldatud lähisuhtevägivalla ohvrid. Sry, äkki mõtlen liiga kaugele, aga ... no fakt on see, et klassikaliselt selliselt need lood ju algavad.
Ma väga lootsin, et autor ei tee loo lahenduse ehk nö pahalase leidmisel seda viga, mille mina tegin enda noorteraamatus "Ütlemata sõnad", aga ... no ta lahendas asja ka umbes sarnaselt.
No ja täitsa lõpp ... minu jaoks sealt alles lugu ja päris töö suhete korraldamisel oleks alanud. Aga ... siis sai raamat otsa. Päris suur pettumus oli kogu see keerutamine üle elada selleks, et mitte teada saada, mis siis nüüd tegelikult päriselt saab.
Kohati oli tegelaste keelepruuk küsitav ning tekitas kahtlusi, et kui vanad need noored siis ikkagi on.
Väga suuri küsimusi tekitas, kus üks tüdruk korduvalt sülitas oma sõnad välja ... toas. Või ta ütles need sõnad ja siis sülitas? Toas. See oli kõige meeldejäävam, aga selliseid küsimusi kerkis mul ikka mitmes kohas veel.
Mingite teemade osas pööritasin korduvalt silmi, sest need tulid kusagilt suvalisest kohast, nagu lihtsalt sellepärast, et need peaksid ühes noortekas olema. Erilist ettevalmistust nende ilmumiseks aga polnud.
Ja tegelikult ... ilmselt on mul nii palju asju öelda ja nii palju kallal vinguda, sest nii paljud kohad olid sellised, mida ma ise oleks samamoodi lahendanud. Kohati mulle täitsa meeldis autori stiil, kuid see oli kuidagi ebaühtlane. Igatahes ootan kindlasti autori järgmisi raamatuid ning tahan näha, mida tal veel pakkuda on.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse
e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar