pühapäev, mai 24, 2026

R. Yarros "Raudne leek" (juuni VI)

708 lk

Helios Kirjastus

Huuh, oli see alles tempokas retk! 

Nädal aega tagasi ütles laps, et mul läheb selle raamatu lugemiseks vähemalt nädal. No ma siis otsustasin tõestada, et nii kaua ei lähe. Sellised kaasahaaravad fantaasiateosed lähevad enamasti ju kiiresti. See raamat on aga päris suuremõõduline, nii et ikkagi läks lugemiseks nädal. Näiteks Sarah J. Maasi raamatutes on samuti ju palju lehekülgi, aga raamat ise on väiksem ja nii lähebki lugemine kiiremini. 

Yarrose selle sarja raamatud on mul eestikeelsena kõik olemas. Ostsin need kohe ilmumimise järel, sest ... need on nii ilusad. Pikalt seisid need mul lihtsalt öökapil ja ma vaatasin neid, sest tean, et tahan, et mul ka tulevikus mõni nii ilus raamat oleks. Nüüd siis jõudsin lõpuks ka teise osa lugemiseni. 

Kuna 1.raamatu "Neljas tiib" lugemisest on möödas üle aasta, siis avastasin, et ma ei mäleta mitte midagi. Nii alustasin selle sirvimisest ... ehk ülelugemisest. Sain aru, et saan nüüd sellest raamatust hoopis teisiti aru. Vahepeal on ilmunud minu enda raamat "Langenud müürid", milles on samuti tegemist tegelasega, kellel on vältiv kiindumussuhe. See aitas mul teisel lugemisel näiteks Xadeni kogemust hoopis teisiti mõista. Tean küll teoorias, et sama raamat on erineval ajal lugedes erinev, aga ... no see oli ikka väga suur erinevus. Seega sain kogemuse, et kui palju ma ise ja mu maailm ikka aastaga võib muutuda ning seega ka see, mida raamatutest lugedes leian ja märkan. 

"Raudne leek" oli üks tõeliselt tempokas retk. 

1.raamatu sündmused läksid edasi. Olud sõjakooli sees ning ülejäänud maailmas läksid ohtlikumaks. Panused tõusid. Mul oli päriselt järjepidevalt huvitav ja põnev ning igavlemiseks aega ja kohta ei olnud. Kogu aeg midagi muutus. 

Hoog oli kogu aeg sees, seega tegelikult tundsin mõnelgi korral, et tahaks korra hingata. Sellist kohta väga ei olnud. Eks siis tuli ise vägisi raamat käest ära panna ning endale asjade settimiseks aega anda. 

Minu suurim ving on ilmselt kõrvaltegelaste hulk - no neid oli ikka päriselt palju ja tuli pidevalt juurde. Kohati minu arust põhendamatult. No näiteks, kui rivistusel loeti ette info kellegi langemise kohta (keda ma ei tundnud!), siis anti tema taust ja siis kusagil läheduses kurvastas selle langenu pärast keegi (keda ma ei tundnud!) ja siis anti tema taust ... ja siis läks lugu edasi nii, nagu neid inimesi poleks jällegi olnud. Sellised laiendused tundusid mõttetud, sest ma ju kasutasin oma ajumahtu ikka sellele, et püüda aru saada, kas ma peaksin need tegelased meelde jätma või võin neist üle liikuda ja nad polegi olulised. 

Mõneski kohas oli ootamatuid lahendusi, mille puhul tundsin, et mul polnud eelnevalt infot, et ise midagi sellist üldse aimata. Seega oli raske kaasa elada, kui lahendus tuli nii, et ma ei saanud seda üldse ette näha. 

Kindlasti oli aga ka väga palju asju, mis on seostatavad ning mille kohta eelnevalt vihjeid jagati. Teos on aga mahukas ning kindlasti ei jäänud mul kõik asjad järjest silma. Võimalik, et mõnigi asi tundus mulle ootamatu, sest ma lihtsalt ei mäletanud, et eelnevalt sellest juttu oli. Aga no loo üldist kulgemist ning nautimist see ei seganud. 

Ma tean, et nii pikka sarja on ilma selleta raske kirjutada, aga ... no minu jaoks oli keeruline see, et mitmel korral pöörati pea peale kõik, millesse ma uskusin ja mida seni teose maailma ja tegelaste kohta teadsin. No umbes nii, et kes on hea ja kes on halb, kellest olen valesti aru saanud ja kuidas üldse mingid asjad toimuvad. Põhimõtteliselt on see ju vajalik, sest siis tegevus liigubki edasi ning tegelased saavad uued väljakutsed, aga mul oleks lihtsam kaasa elada, kui miski sellest, millesse ma usun ja mida tunnen, ikka püsiks. 

Igatahes oli see väga kaasahaarav retk ning seda sarja loen kindlasti edasi, aga ... mitte kohe. Nüüd on veidi hingamispausi vaja. Saan aru, et sarjas on tulemas veel 2 raamatut, mida autor alles kirjutab, seega tasub 3.raamatu lugemine ajastada vist rohkem sinna kanti, kus järgmine ka juba paistaks, sest ... muidu peaksin järgmisel korral kõik eelmised raamatud uuesti läbi lugema ... 

Aga no need raamatud on lihtsalt niiiii ilusad, et jäävad  ilmselt veel väga pikaks ajaks mu toas nähtavale kohale. 

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 40 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse 
e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.

Kommentaare ei ole: