475 lk
2021a, Dark Ink Publishing
Ma ei saa ise ka aru, et kuidas saab olla nii, et mulle meeldib ja ei meeldi. Ja mõlemat korraga. Ja mõlemat päris palju.Selles sarjas on võetud ja kokku pandud kõik üleloomulikud tegelased, kes muidu on tavaliselt ühekaupa endale oma sarjad saanud: vampiirid, haldjad, ükssarvikud, draakonid jne. See ise juba teeb asja nii laialivalguvaks, et kõik ei püsi korraga meeles. Samas hoiab see maailma huvitava, kuna eri tegelaste eelised ning nõrkused annavad toimuvaks rohkem võimalusi.
Teine osa oli minu jaoks aga veelgi hüplevam - tegevus pendeldab riiklikul tasandil poliitiliste plaanide ning keskkooliliku kiusamise vahel. Ja seda peaaegu samal leheküljel.
Sellist lapsikut kiusamist ja tagasi tegemist oli seekord minu jaoks kuidagi liiga palju. See vähendas väga palju peategelaste väärtust. Iga kiusamisega muutusid peategelased minu jaoks samasugusteks, nagu olid nende enda kuisajad. Üha raskem oli neile kaasa elada.
Romantikat oli veidi, aga ... no väga mitte. Ma tean, millised suhteliinid peaksid tekkima, aga kui ei teaks, siis võiks siiani kahelda, et millised ikka need põhilised liinid on ja ... ma olen praeguseks peaagu tuhat lehekülge seda sarja juba ära lugenud!!! Minu jaoks on see liiga aeglane.
Kõigest sellest hoolimata on kogu selles maailmas ja sarjas midagi, mis mind ikka sinna tagasi tõmbab ja tahaks teada, mis saab edasi.
Sisemist segadust tekitabki minus see, et üldiselt on tegemist sellise pehmema sarjaga. Sarah J. Maasiga ei saa üldse võrrelda ning Rebecca Yarros on oma tegelaste vastu samuti karmim. Samal ajal on selles sarjas aga rohkem sellist seksuaalset käitumist, mis jätab mulje, et tegelased peaksid endast äkki rohkem hoolima ... Ei, siin ei toimu tegelikult midagi hullu, aga no ... minu jaoks on lihtsalt nii raske mõista, et kuidas need põhilised suhteliinid ikka kokku jooksevad, kui seal vahel on nii palju teisi inimesi ja eelnevat kiusamist ja ... No aga selles osas ma seda veel teada ei saanud.
Kiusamise osa muutus minu jaoks tüütuks. Seda oli liiga palju. See tundus kohati selline kolmanda klassi tase, kus teineteist vastamisi patsist sikutati.
Liiga palju tegelasi sai seekord sõna. Ma ei tahtnud nii erinevatest vaatenurkadest neid sündmusi näha. Keegi äkki tahab, aga ... mina ei tahtnud. See tundus kuidagi lahjendav ning pinget maandav, kuigi pinget liiga üles ei keritudki.
Ehk selline mõnus ja turvaline retk paljude müütiliste tegelaste, keskkooliaegsete võitluste ning oma koha otsingutega. Taustaks salakavalad plaanid riigi valitsemise osas. Mul oli tore ja ... samal ajal tahtsin korduvalt, et see juba otsa saaks või tegevus kiiremini edasi läheks. Nii et väga vastakad ja segased tunded.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 40 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse
e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalil


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar