384 lk
2020, Varrak
Annika kutsus mind oma raamatu ,,Pooltoonid" esitlusele koos temaga vestlema. Nii olen tegelikult praeguseks kaks korda autoriga erinevad teemad läbi käinud. Esimest korda Heli Kirjastuse Kirjanduslikul kolmapäeval. Siis ma polnud ise veel raamatut lugenud. Teiseks kohtumiseks ehk raamatuesitluseks lugesin raamatut ja sain teoses hulga täielikuma pildi.
Tunnistan, et hakkasin lugema väikese eelarvamusega. No et laulja kirjutas raamatu. Üsna kiiresti sain aru, et see oligi teose parim osa, et laulja kirjutas raamatu. Muusika, täpsemini laulja olemus, tema töö iseloom, mured ja rõõmud, muusikamaailma telgitagused- need kõik olid ülipõnev osa, mida mitte laulev kirjanik niisama lihtsalt ei kirjuta. Tõsiselt põnev oli sukelduda muusikamaailma võludesse ja valudesse. Iga sõna andis tunda, et autor teab, millest räägib. Tõeline nauding. Isegi kui teemad polnud alati ülimalt positiivsed, siis just see teema valdamine oli kogu teose jooksul mõnustalt tuntav.
Teiseks oluliseks teemaks oli lähisuhtevägivald. Olulisel kohal olid mustrid, kuidas inimesed sellisesse olukorda jõuavad. Mulle väga meeldis, kuidas Annika lähisuhtevägivalla teemat käsitles ja milliste lahendusteni tegelased vedas. Kuna minu kevadel ilmunud noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" käsitleb samuti lähisuhtevägivalda ja selle tagamaid ning sellele järgnevaid tulemusi, siis seetõttu puudutas see teema ilmselt ka rohkem. Leian, et see on teema, millest peame veel rohkem rääkima, et need, kellel on abi vaja, seda ka saaksid.
Muusikast ja lähisuhtevägivallast edasi minnes oli see minu jaoks aga hoopis eneseleidmise lugu. Peategelase lauljast noore naise Elise arenemist oli kogu loo vältel väga mõnus jälgida.
Kuna Annika on ise samuti laulja, siis küsisin mõlemal kohtumisel tema käest ikka üle, et kui palju on teoses reaalseid inimesi ja sündmusi. Eriti, kuna raamatus on olemas sündmus, mis meie muusikaelu alles hiljuti raputas. Ainult, et Annika raamat oli selleks ajaks juba tükk aega poelettidel olnud. Kas tegemist on ennustajaga?
Pigem on meil Annikaga sarnane arvamus, et autor ei saa kirjutada sellest, millest ta mitte midagi ei tea. Seega loomulikult peame teadma sellest, mida kirjutame. Samas ei ole tavaelu ja inimesed tavaliselt nii põnevad, et neid otse raamatulehtede vahele jäädvustada. Aga inimesed enamasti ei taju seda.
,,Pooltoonid" on täis uhkeid võõrkeelseid muusikatermineid ja palade nimetusi. Annika rääkis raamatuesitlusel, et koostas lugudest youtube playlisti ,,Pooltoonid". Ilmselt annab see lugedes paljugi juurde. Samas kui lugusid ja kõiki väljendeid ei tea, siis lugemist see ei sega. Mina olen lastemuusikakooli küll lõpetanud, kuid mitmedki palad ja terminid jäid võõraks. Annika oli kogu loo nii üles ehitanud, et kui ma ka guugeldada ei viitsinud, siis edasilugemist see ei seganud.
Mulle see raamat tõesti meeldis. Eriti kuna ma ei osanud midagi oodata. Seda enam oli üllatus suur, kui raamatu mõnusa tundega sulgesin.
Jään Annika uut raamatut ootama. Millalgi pidavat tulema.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin
algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka
mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar