738 lk
2020, Pikoprint
Alates 2018.aastast olen lugenud 7 Sarah J. Maasi raamatut. Nii sarja "Klaastroon", kui ka "Rooside ja okaste koda". Viimase sarja tõlkimise jätkamisega pean ise läbirääkimisi. Juba pikemat aega. Oeh, läheb väga vaevaliselt. Aga hetkel on ikka lootust, et õnnestub selle sarjaga jätkata.
"Koidutorn" on lugu "Klaastrooni" maailmas. Peategelasteks Chaol ja Nesryn, kes lähevad teisele mandrile, et algavaks sõjaks abi ja liitlasi otsida. Lisaks Chaoli soov ravitsejate abil taas käima hakata.
Chaol oli mees/poiss, kes esimeses osas tekitas romantilise liini, kuid väga kaugele see ei jõudnud.
Jätkuvalt ei suuda ma mõista, kuidas Maas autorina nii pikka sarja haldab ja tuhandete lehekülgede järel lugejad ikka pinge all hoida suudab. Tahaks ka nii osata.
Seekordses osas on taas tegemist uute kohtade ja kommete avastamisega, eesmärkidele lähemale-kaugemale-lähemale liikumisega. Kõige olulisem aga, et avanevad uued infokillud valge puudutavate saladuste kohta.
Minu jaoks häiris veidi, et kuna sari on nii pikk, siis tegelased on palju muutunud. Tegelikult on see ju normaalne, eriti arvestades, milliseid teid nad läbi on käinud. Aga mul on enda jaoks näiteks Chaolist mälestus sellisena, kes ta oli minu jaoks esimeses raamatus. No ja siis ongi raske temaga kaasa muutuda. Eriti kui ootasin suurt armulugu ... aga nüüdseks on kõik endale uued kaaslased leidnud. Korduvalt.
Hmm, aga eks see ka ongi ju elu. Või?
Maas on üldse meister suhete ümbermuutmise osas. Temaga ei saa kunagi kindel olla, et kes on kelle eluarmastus. Selle olen selgeks saanud. Selles suhtes pole lugejal mingit turvalisust. Aga tegelikult jõuab ta suhete vahetamiseni väga sujuvalt ja usutavalt, nii et tegelikult ununeb varsti ära, et enne olid asjad teisiti.
Maasi raamatute kohta suurim ving on jätkuvalt köide. Nii mahukat raamatut on ikka nii raske sellises köites lugeda. Väga ebamugav. Samas, kui nüüd ka ise teise sarja kirjastamisega jätkata, ei saa ju sama sarja raamatuid ka erinevas suuruses teha ... Jällegi üks ajatu vaidlus ja mõtlemiskoht.
"Koidutorn" oli igatahes kaasahaarav ja mingi aja pärast loen selle sarja viimased raamatud ka läbi. Nüüd on vähemalt kõik eestikeelsetena olemas.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar