R. Reinaus "Nahka kriipivad nädalad" (juuli)

2012, Tänapäev
159 lk

"Nahka kriipivad nädalad" saavutas Eesti LAstekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011a noorsooromaanivõistlusel II koha.

Olles ennegi Reeli Reinausi teoseid lugenud, oskasin oodata head lugemiselamust. Ja see tuli. Teoses oli juttu skinhead´ide subkultuurist, internetisuhtluse ohtudest, loomulikult noorte omavahelistest suhetest ja läbisaamisest vanematega, armastusest, vägivallast.

Teos oli kirjutatud suht liikuvalt ja mõnusalt loetavalt. Tuntav oli nö hariv külg, kuid see ei käinud üle ja näha oli, et autor on nende teemadega ise kursis.

Ma miski pärast lihtsalt lootsin, et lõpp on teistsugune... aga no eks selline lõpp jääbki ka hiljem rohkem kriipima ning panev teose peale mõtlema,.

E. Hiiemäe, K. Kivisaar "Mõista ja toeta oma last" (juuni)

284 lk 2011, Agitaator

Üle hulga aja jälle üks normaalne lastekasvatuse raamat läbi loetud. Selline, millele kogunes ikka olulisi kohti märkivaid kollaseid sildikesi ka :) Tegelikult on tegemist suht üldise ja kõigile mõeldud raamatuga. Ehk et ühegi teemaga pole väga süviti mindud, kuid samas kõik olulised teemad on läbi käidud. Vajadusel saab ju iga konkreetse asja kohta mujalt juurde uurida. Igatahes suht värskendav lugemine ja jõukohane kõigile ehk et ei pea olema eelnevalt tõsiselt lapse käitumist jms uurinud, et sellest raamatust aru saada. Annab lihtsaid vastuseid ja juhiseid! Meie peres hetkel loomulikult täies ulatuses kohustuslikud peatükid on JONN ja TITA MAJJA! :) Mõned tsitaadid: -

"Pöörake tähelepanu sellele, mida teie laps teeb ja ütleb. Te ei pea sellega nõustuma, kuid te peate ta ära kuulama."

-

"Iga laps on olemuslikult hea, lugupidamist ja vanemate usaldust vääriv isiksus kõigega, mis temas leidub. Laps ei taha kellelegi halba."

-

"Väike arenev isiksus ei oska oma tundeid ohjata ja teistele mõistetavalt väljendada ning seepärast käitub ta viisil, mida rahvasuus nimetatakse jonniks. Tegemist on lapse normaalse käitumisega, kuid pahatihti on see vanemate jaoks hirmutav ning häiriv./---/ Tegelikkuses on jonnimine lapsele eluliselt vajalik. Läbi jonnimise õpib ta toime tulema erinevate emotsioonidega, ta õpib ennast kehtestama"

-

"Ükski vägivalla viis, ei karjumine, sakutamine, raputamine, löömine pole õigustatud, käitugu laps kuidas tahes. LApsevanem ise on loonud keskkonna, kus ta ei suuda tekkinud olukorda kontrollida."

M. Lender "Eleanor" (mai)

232 lk 2011a,
Tammerraamat

Raamatu tagakaanel on järgmine tutvustus: "Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?"

Minu arust ei läinud see päris huvitav sisu kirjeldus raamatu tegeliku sisuga kokku ja kirjelduses käsitletust oli väga vähe juttu. Tegelikult ei suutnud ma üldse pärast meenutada, ega aru saada, mis ma sellest raamatust sain.... Sellegi poolest oli suht liikuvalt kirjutatud tekst, et lugemine läks kergelt.