Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 2.osa

2016 detsember
Heli Kirjastus

Postitus teemal "Mida Heli kirjutab?".

Tähtajaline elu 2.osa on minu noorteromaani teine osa. Teose peategelane Rebecca läks õnnetu armastuse ning eneseotsingute tõttu aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Kuna mul endal on see tee samamoodi läbi käidud, siis on ilmne, kust on tulnud teose idee. Siiski pole tegemist otse elust maha kirjutatud raamatuga. Nii et kui keegi arvab ennast siit ära tundvat, siis ausalt- kõik kokkulangevused eluga on juhuslikud.

Juba detsembrikuus see raamat välja tuleb. Esimene osa ilmus pea poolteist aastat tagasi, nii et kiiremad lugejad on teist osa päris kaua oodanud. Siinse blogi lugejad aga saavad nüüd aru, miks ma viimasel ajal väga palju lugeda pole jõudnud. Ikka seetõttu, et lõpetasin Tähtajaline elu 2.osa.

Peale selle kirjutasin oktoobris Delfi naistekasse järjejutu "Jõuluks koju", mis samuti detsembris raamatulettidele jõuab.

Nii palju siis lugemisest.

Sellest, kuidas Tähtajaline elu 2.osa endale soodsamalt soetada, saad lugeda aga siit: Telli noortekas Tähtajaline elu 2.osa hinnaga 10€!

B. Delinsky "Esimene, parim ja ainus" (oktoober)

264 lk
2014, Ersen

Kuna mul on endal ka plaan nüüd romantiliste lühiteostega kätt proovida, siis püüan neid ikka lugeda ka. Minu esimene (vist?) tutvumine Harlequini sarjaga läks väga igavalt. "Eksleja" oli üle aegade igavaim teos, mida olen lugenud.

Nädala lõpus aga jalutasin taas raamatupoes. Väga heade hindade letist haarasin kaasa Barbara Delinsky "Esimene, parim ja ainus" ning Susan Mallery "Unelmate peig". Kuna mul praegu üldse aega ei ole, siis esimesena asusin lugema neist väiksemamahulist ehk Delinsky teost. Kuigi see on minu arvestuses alles oktoobrikuu raamat, siis ausalt, mul on mitu lugemist veel pooleli, kuid need on lihtsalt lõpetamata.

"Esimene, parim ja ainus" on küll lihne ajaviiteromaan. Selle peategelane Marni Lange oli 17-aastaselt Brian Websterisse kirglikult armunud. Seejärel viis üks traagiline õnnetus nad aastateks lahku. Neliteist aastat hiljem said nad tööalaselt kokku ja vana arm polnudki vahepeal ära roostetanud.

Tundub taas selline hästi lihtne ja klassikaline lugu. Oligi! Aga lugeda oli mõnus. Kokkuvõttes ei juhtunud ju väga midagi, kuid raamatut käest panna ei saanud. Mõnus voolav tekst. Lihtne, kuid mitte sisutühi. Nii et mõnus mõnetunnine ajaviide. Lihtsate armsate lugude nautijatele soovitan küll.

Praegu tundub, et selle autori teoseid võitan ka ise edaspidigi kätte.