A. Pearson "Kuidas ta seda suudab?" (jaanuar III)

Allison Pearsoni raamat "Kuidas ta seda suudab?" on mõnus naistekas. Kuigi oodatud ühe päeva asemel läks mul lugemiseks umbes 4 päeva, siis ikkagi oli see päris lihtsalt "läbi-libistatav" materjal.

Sellegi poolest ei saa öelda, et see oleks tühi olnud. Käsitletud oli tänapäevast jätkuvalt arutlusi tekitavat teemat: töötavad emad! Kuidas mahub see "nähtus" mehisesse ärimaailma, kuidas naised peavad suutma tööd ja eraelu tasakaalustada, mille vahel tuleb valida, kas tuleb valida jne.

Ja peamine- kuidas naised, kes on tegusad, ei saa seda lihtsalt välja lülitada... võib olla korraks madalamatele tuuridele keerata, kuid varsti hakkab see mootor ikka jälle tööle! :-)

D. Setterfield "Kolmeteistkümnes lugu" (jaanuar II)

Diane Setterfieldi raamat "Kolmeteistkümnes lugu" räägib sellest, kuidas üks menukas kirjanik võtab ühendust noore biograafiga, et see tema elust tõtt kirjutaks.
Vastupidiselt eelmise loetud raamatuga on selles kasutatud väga sõnaderohket ning voolavat stiili. Algusest peale oli väga huvitav lugeda. Mida rohkem lugu edasi läks, seda raskem oli raamatut käest ära panna. Vahepeal avastasin isegi, et käed olid raamatu kaante ümber pigistatud, kuna ma ootasin, mis saab edasi :-)
Loomulikult, kui umbes 300-ndal leheküljel hakkas tunduma, et nüüd on loogiline lõpp teada, siis pöörati kõik peapeale ja kogu eelnevalt loetu tuli uuesti ümber hinnata. Mul ei olnud kordagi igav, lugemiseks kulus kokku nädal aega. Samas, kui see oleks veninud pikema aja peale, siis oleks loo võlu äkki veidi kaotanud. Ma arvan.

Mõned tsitaadid:
- Vida Winter: "Viisakus. See on üks vaese inimese voorus, kui sellist asja üldse olemas on. Ma tahaksin teada, mis selles sekkumatuses siis nii oivalist on? Liiatigi on seda lihtne saavutada. Olemaks viisakas, ei vaja inimene erilist annet. Vastupidi, kena olla on ainus, mis siis üle jääb, kui millestki muust pole midagi välja tulnud. Edasipüüdlikud inimesed ei arva karvavõrtki sellest, mida teised neist arvavad. "
- "Igal inimesel on oma lugu. Sellega on samuti nagu perekondadega. Te võib-olla ei tea, kes nad on, olete nad võib-olla kaotanud, kuid nad on sellegipoolest olemas. Elu on teid eemale kandnud või olete neile ise selja keeranud, kuid te ei saa öelda, et teil neid ei ole. Lugudega on sama lugu."

J.Johnston "Illusionist" (jaanuar)

Raamatu tagakaanel on öeldud:
"Jennifer Johnston on üks Iirimaa stiilitundlikumaid ja peenemaid inimeste hingeelu kujundajaod. Tema romaane on sageli nimetatud impressionistlikeks, sest olukorrad, inimeste suhtumised ja tunded on seal edasi andtud nappide, kuid väga täpsete ja mõjuvate vahenditega."
See kirjeldus oligi põhjus, miks ma seda raamatut lugesin- huvi selle kirjaniku stiili vastu. Ma ei pidanud pettuma.

Algul oli natuke segadus, kuna tundus, et kirjanik on hakkama saanud liiga väheste sõnadega ehk et ma ei saagi sellest raamatust midagi. Sellegi poolest oli seda lihtne lugeda algusest saadik. Kui ma aga raamatu keskpaigas hakkasin aru saama, et mis toimub, oli juba raske raamatut käest panna. Lõpuosas tuli võtta tihedaid mõttepause, sest loetu käis sügavalt minust läbi ja napid sõnad andsid toimuvale jõudu juurde. See oli jällegi raamat, mille puhul ma ei oska öelda, kellele ma seda lugeda soovitaksin, kuid mulle andis see väga palju ja puudutas mind väga sügavalt.

Mõned tsitaadid:
- Sõnad võivad olla nagu raketid, või roosid või teise maailma poole rändajad. Võid mängida nendega toredaid mänge, mis toovad sulle ja teistele naeratuse näole, teevad muretuks, või võivad tappa; võid varjata tõtt või seda kuulutada.
- Mulle ei meeldi eriti, kui mind tihenevasse õhtusse sõidutatakse, kui ma ei tea, kas mul peaks olema kaasas ujumisriided või ballikleit. Mulle ei meeldi eriti üllatused. Ma tahan olla armastatud. Ma tahan, et õhk mu ümber oleks puhas. Ma olen üks igav kuju.
- "Olen ma sulle kunagi valetanud?"
"Sa oled varjanud minu eest saladusi."
"See pole valetamine. Igaühel on peas hulle mõtteid, mis kuuluvad ainult talle."

Heli lugemisaasta 2007

Eelmise aasta algul sai lubadus antud, et loen iga kuu 1 raamatu. Kuigi oktoobris ja septembris oli lugemisega kehvasti, siis jällegi juuli-august läksid selle võrra paremini. Seega lõppkokkuvõttes sai isegi 1 raamat rohkem loetud.
Minu lugemisaasta 2007 nägi välja järgmine:
1. P.Pohl "Pärast viimast hoiatust"
2. C.L. Lewis "Tabatud rõõm"
3. T.Saar "Karjääri keerdtrepp. Kuidas luua endale meelepärane tööelu?"
4. E. Tohvri "Kodumaja"
5. A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus" V osa
6. P.Pohl "Janne, mu sõber"
7. B. Cartland "Armastuse hingus"
8. K. Kender "Ebanormaalne"
9. J.K. Rowling "Harry Potter ja tarkade kivi"
10. E. Väljaste "Nektarilind"
11. J.K. Rowling "Harry Potter ja saladuste kamber"
12. S. Montefiore "Meelespeasonaat"
13. A. de Botton "Mure staatuse pärast"