2018, Päikese Kirjastus
Nicola Yoon´i eelmine teos "Sina minu kõrval ja maailm meie vahel" oli üks liigutavamaid, mida olen viimasel ajal lugenud. Tõsine elamus. No ja nii ma võtsin kahtlusteta tema järgmise noorteromaani samuti käsile. Lugesin seda nädalavahetusel laulukooriga Rootsis käies. Ilmselt mõjutas mu lugemiselamust see, et lugesin lennujaamas, lennukis, bussis, hotellitoas... Ei mingit kodust mõnusat diivanit!
Põhimõtteliselt oli täiesti hea teos. Võõras riigis elamine ning sellest tulenev sisemine ja väline segadus on teema, mis puudutab üha rohkemaid inimesi. Kõigi unistuste maa, Ameerika, puudutab samuti paljusid. Mind küll! Teema ja selle käsitlemine olid minu jaoks uudsed ning köitvad. Väga vahva oli, et autor kirjutas teost läbi mitme tegelase. Ja mitte vaid peategelaste Danieli ning Natasha, vaid ka kõrvaltegelaste, kellega nad kokku puutusid. Kogu aeg oli mõnus tunne, et autor haldab oma lugu täielikult ning kõigel on mõte.
Aga... no ma ootasin midagi, mis oleks rohkem tema eelmise teose moodi. Minu jaoks ei olnud selliseid tundeid, nagu eelmises teoses. Tean, et asi on minu valedes ootustes, aga ma ei saa sinna midagi teha.
Kui ma võrdlen üldiselt noorteraamatutega, siis "Päike on ju samuti täht" on päris hea raamat. Aga autori enda eelmise teosega võrreldes ei tulnud seekord sellist naudingut.
Alles kokkuvõtet kirjutama asudes leidsin, et sellest on ka film tehtud. Mulle tundub, et sellise raamatu puhul võib film parem olla. Kui tekib võimalus, siis igal juhul vaataks selle ära. Dialoogid olid liikuvad ning edasiviivad. Minu jaoks jäigi puudu just tunnetest. Kuna tegevus toimus ühe päeva jooksul, siis oleks ilmselt ka palju tahta, et sädemeid oleks lennanud sama palju kui pikema perioodi jooksul toimuva tegevusega raamatu puhul. Just seetõttu aga tundubki, et filmina võiks see teos parem olla.
Mulle meeldivad väga iseseisvalt mõtlevad tegelased. Kui nii Daniel kui Natasha sõltusid oma tegudes ja otsustes palju teistest, siis ka kõige lootusetumas olukorras jäid mõlemad minu jaoks mõtlevateks tegelasteks. Seda oli mõnus lugeda.
Kirjutatud on see raamat hästi. Teema on huvitav ja pole minu lugemislauale tihti sattunud. Tunnetega aga üleliia priisatud ei ole. Kokkuvõtlikult- soovitan lugeda, kuid pigem enne Yoon´i esimest teost.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin
algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka
mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
