S. Lagerlöf "Charlotte Löwensköld" (juuli III)

350 lk
1994, Eesti Kirjastuse Kooperatiivi 1937a väljaande faksiimiletrükk

Müstiline romaan!
Teose peategelaseks on isepäine ja otsese ütlemisega Charlotte, kes on pikalt kihlatud abiõpetaja Karl-Arturiga. Viimase võitlused maise ja taevase õigluse vahel koourvad lõpuks noortevaheliseks tüliks, mille käigus kihlus tühistatakse. Mõlemad astuvad kiirelt järgmisi samme elu edasiminekuks- Charlotte võtab vastu rikka vabrikandi abielupakkumise ning Karl-Artur kosib esimese ettejuhtuva neiu, pidades teda Jumalast saadetuks. Karl-Arturi ülihoolitsevad vanemad püüavad loomulikult poja elu kontrollida ning tema "rumalaid otsuseid" tasandada ehk siis lapse eest ka täiskasvanult tema elu ära elada.

Mingil hetkel tundus lugedes, et kõik on väga etteaimatav. Ja siis läks lahti- väikestest märkamatutest asjadest sai paari lehekülje pärast kõike muutev sündmus, ettearvatavad juhtumid lõppesid ettearvamatult ja tõid mitmeid uusi juhtumisi kaasa, tegelased käitusid uude olukorda sattudes vasupidiselt sellele, mida oleks neist oodanud... jne.

Lagerlöf ei kirjelda pikalt tegelaste iseloome ja mõttemaailma. Ta laseb neil tegutseda ning seeläbi ennast lugejale avada. Suur osa raamatust ongi dialoogi, pikki igavaid kirjeldusi pole.

Südika Charlotte eneseohverdamine üllaid väärtusi tagaajava Karl-Arturi pärast tundus algul vanaaegne, kuni see edasi kerima hakkas ning Charlottet üha enam ja enam väga tugeva ning targa naisena näitas. Tugevad naised meeste seljataga on tänapäevalgi kõneainet tekitav teema, kuid praegusel ajal võime seda vähemalt tunnistada- tol ajal jäigi saladuseks, et millest naine on meie karjääri pärast loobunud. Nagu näiteks Charlotte õest arstiproua puhul. Samas tihtilugu loobume me tänapäeval veelgi rohkemast ja seejräel on tegemist topeltvarjamisega, kuna teoreetiliselt nagu tohiks välja näidata, kuid seetõttu tulebki meil mehi veel topelt kaitsta ja oma loobumisi varjata. Seda hinnatavam on Charlotte käitumine, mille käigus suutis ta lõpuks asjad keerata õnnelikuks ka enda suhtes ning abielu rikka vabrikandiga nautida ning headel eesmärkidel kasutada.

Kui mingi aeg tundus Charlotte käitumine ainult talle endale halba tegevat, siis lõpuks tuli välja, et kui poleks vahepealseid sündmusi olnud, siis oleks paljude inimeste elu keeruline olnud. Näiteks andis uus abielu talle võimaluse sureva õe laste eest hoolitseda, mida ta muidu poleks suutnud. Tõestav lugu väitele, et kõik, mis meiega siin toimub, on vajalik, sest aitab ettevalmistuda järgnevateks sündmusteks.

Tsitaat (mille kasutamiseks on juba mitu olukorda tekkinud):

"Kui ei nähta teed selgesti enda ees, siis on kõige parem pagal seista ja oodata!" (lk 165)

S. Undset "Proua Marta Oulie. Truu abikaasa" (juuli I ja II)

350lk
2009, Kirjastus Eesti Raamat

Raamat sisaldab Undseti kahte romaani: esimest ja viimast. Kuigi kirjutatud üle 100 aasta tagasi, on mõlemad lood uskumatult tänapäevased. Tänaseski päevas on kirjaniku suhtumine tuntavalt pigem protestimeelne, seega ma ei kujuta ette, kuidas neid raamatuid tema ajal vastu võeti.

Teoste läbivaks teemaks on armastus, truudus, kooselu võimalikkus. Suurimateks probleemideks tunduvad olevat iseseisvad naised, kelle kõrval meestel on raske ennast mehena tunda. Seega vajalikku peremudelisse sobimiseks peaksid naised mängima kedagi teist... kuid seda nad ka ei suuda. Tuttav? Meie tänapäev? No ja nii tundubki, et millest me siis täna veel kirjutame, kui vajalikud raamatud on juba ära kirjutatud- tuleb ära lugeda :)

Kui esimeses raamatus oli naine oma abikaasale truudusetu (ja hiljem seda küll kahetses), siis teises raamatus jäi naine abikaasale (põhimõtteliselt!) truuks ka peale lahutust. Peale mõningaid keerdkäike saidki nad uuesti kokku.

Peale mõlema loo lugemist jäi minusse aga mingi segadus: kas need olid siis nüüd lood tõsisest armastusest või hoopis tõestused sellest, et ka need lood, mis tunduvad "suure armastusena", on tegelikult lähemalt vaadates üks suur loobumine, kus partnerid ei tunne teineteist, mõlemad loobuvad paljust ja kumbki ei saa aru, millest teine on loobunud...

Minu tutvus tugevate naistega igatahes jätkub :)

Mõned tsitaadid:
-

"Sa ütled, et tahate ajada perekonnasõbralikku poliitikat. Aga sa ei saa ju oodata rahva poolehoidu, kui inimesed ei arva, et perekond on mingi organism, mida on võimalik opereerida üle teatud piiride. Kui seda liiga palju opereeritakse, siis kaotab rahvas uuenemise võime- /---/ Aga praegu on hulgaliselt noori, kes on veendunud, et perekond on lihtsalt mittevajalik ebamugavus ja et inimesed on liiga kaua leppinud kõigi nende vaevade ja alandustega, millest ei ole pääsu ühelgi, kui tuleb hoida perekonda kui ühiskonna põhialust." (lk 184)

-

"Ja seesama on töövõimalustega, isegi kui teil õnnestub luua niisuguseid tingimusi, et kõigile jätkub midagi teha. Kui keegi on töötu, siis ta mõtleb, vähemalt paljud mõtlevad, et nad pigem võtavad ükskõik millise töö, kui ei logelevad. /---/ Aga kui on tööd juba küll, siis sa näed, et on töid, mida kõik tahavad teha, ja on midagi, mida kellelgi ei ole isu teha." (lk 184)