350lk
2009, Kirjastus Eesti Raamat
Raamat sisaldab Undseti kahte romaani: esimest ja viimast. Kuigi kirjutatud üle 100 aasta tagasi, on mõlemad lood uskumatult tänapäevased. Tänaseski päevas on kirjaniku suhtumine tuntavalt pigem protestimeelne, seega ma ei kujuta ette, kuidas neid raamatuid tema ajal vastu võeti.
Teoste läbivaks teemaks on armastus, truudus, kooselu võimalikkus. Suurimateks probleemideks tunduvad olevat iseseisvad naised, kelle kõrval meestel on raske ennast mehena tunda. Seega vajalikku peremudelisse sobimiseks peaksid naised mängima kedagi teist... kuid seda nad ka ei suuda. Tuttav? Meie tänapäev? No ja nii tundubki, et millest me siis täna veel kirjutame, kui vajalikud raamatud on juba ära kirjutatud- tuleb ära lugeda :)
Kui esimeses raamatus oli naine oma abikaasale truudusetu (ja hiljem seda küll kahetses), siis teises raamatus jäi naine abikaasale (põhimõtteliselt!) truuks ka peale lahutust. Peale mõningaid keerdkäike saidki nad uuesti kokku.
Peale mõlema loo lugemist jäi minusse aga mingi segadus: kas need olid siis nüüd lood tõsisest armastusest või hoopis tõestused sellest, et ka need lood, mis tunduvad "suure armastusena", on tegelikult lähemalt vaadates üks suur loobumine, kus partnerid ei tunne teineteist, mõlemad loobuvad paljust ja kumbki ei saa aru, millest teine on loobunud...
Minu tutvus tugevate naistega igatahes jätkub :)
Mõned tsitaadid:
-
"Sa ütled, et tahate ajada perekonnasõbralikku poliitikat. Aga sa ei saa ju oodata rahva poolehoidu, kui inimesed ei arva, et perekond on mingi organism, mida on võimalik opereerida üle teatud piiride. Kui seda liiga palju opereeritakse, siis kaotab rahvas uuenemise võime- /---/ Aga praegu on hulgaliselt noori, kes on veendunud, et perekond on lihtsalt mittevajalik ebamugavus ja et inimesed on liiga kaua leppinud kõigi nende vaevade ja alandustega, millest ei ole pääsu ühelgi, kui tuleb hoida perekonda kui ühiskonna põhialust." (lk 184)-
"Ja seesama on töövõimalustega, isegi kui teil õnnestub luua niisuguseid tingimusi, et kõigile jätkub midagi teha. Kui keegi on töötu, siis ta mõtleb, vähemalt paljud mõtlevad, et nad pigem võtavad ükskõik millise töö, kui ei logelevad. /---/ Aga kui on tööd juba küll, siis sa näed, et on töid, mida kõik tahavad teha, ja on midagi, mida kellelgi ei ole isu teha." (lk 184)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar