K. Kõusaar "Alfa" (aprill II)

230 lk
Eesti Ekspress Raamat, 2011


Kadri Kõusaare "Alfa" on raamat, mis võitleb lolluse ja ebaõigluse vastu.
Kõigist sisukirjeldustest ja arvustustest sain kuidagi aru, et tegemist on pigem naistekaga tänapäevasest edukast ja seega üksikust naisest. Seda teemat oli küll käsitletud, kuid pigem oli suurem rõhk mitmetest poliitilistest teemadest ning "keskmise inimese" arusaamisest ning käitumisest neil teemadel.

Selliste teoste puhul on lugemisel üheks taustaks pigevalt mõte, et kui palju on selles autorit ja kui palju väljamõeldist. Saan aru, et päris palju on autorit ennast, aga kuna ma teda üldse ei tunne, siis arvamus on kõiget ajakirjanduse põhjal (ehk puhas suvaline pakkumine).

Ülle Madise on tagakaanel kirjeldanud:

"Üheülbastumine, inimese vaimne ja füüsiline allakäik on romaani toimumisajaks süvenenud. /---/ Romaanis kujutatud elud ja tõekspidamised on kui ebavõrdsuse manifestatsioon: alfa-naine otsib üleoleva alasti aususega häid geene, ilu ja andekust, keegi teine naudinguid ja kolmas jääb kõigest ilma. /---/"

Läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida, armastus ja seks, kuritöö ja karistus. Tunda on, et autor tunneb ennast neis teemades koduselt ning juutide ja Lähis-Ida teemad ei ole raamatu jaoks lihtsalt kokku otsitud. Samas jäi kohati tunne, et lugejate harimine ongi eesmärgiks ning dialoogidest said loengud, kuidas enamus inimestest saab asjast aru nii, aga tegelikult on teisiti. Pidevalt lendu lastud kirjanike ja kunstnike jms nimed panid mind pidevalt lollina tundma, aga no see on mu isiklik traagika ja harimatus :)

Raamatu lõpp jättis kuidagi segase tunde- jäi veidi arusaamatuks, et millest ma siis aru pidin saama? Kuigi "Alfa" on haaravalt kirjutatud ja lugemine läheb ladusalt, siis läks mul kolm päeva selle lõpetamiseks, kuna oli vaja pause, et loetut veidi seedida ja samas naudingut pikendada. Seda enam oligi pettumus, et lõpp jäi ülejäänule alla.

Mõned tsitaadid:
- "Poliitikuid ei usalda ei plebeid ega eliit. Kõik saavad aru, kui pragmaatiline see on; et ei tehtaebapopulaarseid, aga vajalikke otsuseid, sest enda positsioon on olulisem kui riigi heaolu." (lk 160)
- "Õigus on hiinlastel. Üks omadus pole parem kui teine. Tervis, iseloom, IQ, ilu, raha- kõik olid võrdselt olulised, võrdselt kaduvad." (lk 191-192)

E. Petrone "Minu Ameerika 2" (aprill I)

Kaasanoogutamise raamat!

Epp Petrone "Minu Ameerika 2" jõudis mu koju mingi võitmise kaudu. Ma isegi ei mäleta enam, kust ja kuidas ma selle võitsin, aga riiulis on ta seisnud tükk aega. Ikka mõtlen, et loen siis, kui on piisavalt aega ja energiat, et ka enda mälestustesse süüvida. Teada ju oli, et enda Ameerika reis tuleb meelde.

Ja nii oligi- enamus raamatust noogutasin, et jah, sellised nad olidki! Kogemus korteritega jäi mul küll ära, kuna elasingi selle teise rühmana ehk rikaste juures elavad lapsehoidjad. Ameeriklasi mu ümber see aga ei muutnud. Kohati tekkis lugedes igatsus taaskord Usasse külla minna... samas tänu Petronele tuli eredalt meelde, miks mina ameeriklasega ei abiellunud ja sinna elama ei jäänud. No ja minu jaoks oleks eneseületus olnud ka elu ameeriklasest mehega Eestis (julgen ju siinsetegi üle kurta!), nii et jääb ära.

Ämmade teema on vist aga rahvusvaheline. Tore, et Epp sellest nii otsekoheselt kirjutas, aga need read panid mind mõtlema, et kas mitte ämmad ei tundu meile alati võõramaalastena, ükskõik, mis neil tegelikult kodakondsusena kirjas on?

Minugi ettekujutus 2001.a USAsse sõites oli tänavad täis pakse inimesi, Miki Hiir jms. Oleks Petrone raamat tol ajal valmis olnud, oleks sealne sisseelamine ehk lihtsamalt läinud. Nii et kindel reisiraamatu soovitus kõigile, kes Ameerika poole liikumas on!

H. Künnapas "Homme on ka päev"

See on see päev... ehk ILMUS MINU TEINE RAAMAT- romaan "Homme on ka päev"! Käsikiri sai valmis juba 2011a septembris, konkursi tulemused selguseid 2012a alguses ja seejärel on olnud pikk ootamise aeg. Aga jõudsin ära oodata ja nüüd on ta raamatupoodides ja internetis saadaval.

Raamatu tagakaanel on järgmine kirjeldus:
Kairiti elus on kõik üldiselt rahulik ja stabiilne. Tal on juhtiv töökoht ministeeriumis, kindel elukaaslane ja head sõbrannad, ent täielikku rahuldust ta sellest peamiselt töö ümber keerlevast oravarattast siiski ei tunne. Kui see teistele üsna kadestamisväärsena näiv elu ühel hetkel mitmest nurgast logisema hakkab ja Kairit lisaks sellele ka kodumaile väikesesse Nootsa alevikku sattudes mõnda vana tuttavat kohtab, avaneb tal oma elule täiesti uus vaade. Heli Künnapas on varem avaldanud ühe raamatu, noorteromaani "Lõpupidu" 2011. aastal. Igapäevaselt peab ta Pärnumaal suurt talu ning on aktiivne blogipidaja. "Homme on ka päev" on Tänapäeva 2011. a romaanivõistlusel äramärgitud töö.