Karjääri keerdtrepp. Kuidas luua endale meelepärane tööelu? (Tiina Saar)- märtsikuu raamat

Märtsikuus võtsin üle hulga aja kätte ühe erialase raamatu ehk siis juhtimis- ja personalitöö alase. Häid raamatuid lugedes on mul tavaks konspekteerida häid ning tulevikus meelespidamist väärivaid mõtteid ning selle raamatu lugemise ajal kirjutasin täis 5 A4 suuruses paberilehte mõlemalt poolelt. Seega oli raamat lugemist väärt.

Mõned tsitaadid ja minupoolsed kommentaarid:

“Selleks, et tööga õnnelik olla, ei tohi see tervenisti meie elu lämmatada, töörolli ei tohi ületähtsustada”

H.: Jutt jällegi siis sellest, et meil kõigil on elus mitmeid erinevaid rolle, mida täidame ning “töötaja” on vaid üks nendest rollidest.

“Elu maitseb paremini, kui kuulata rohkem südame häält (soovitavalt terve südame häält) ja lasta oma ellu rohkem ka juhuslikke asju, selle asemel, et kõike üle kavandada ja end tööandja orjaks muuta”

H.: See ei tähenda jällegi seda, nagu ei peaks töö ajal tööd tegema, kuid tuleb suuta leida tasakaal kõigi oma tegemiste vahel ning palju oleneb ikka sellest, kuidas me mõtleme. Töö peab endale meeldima!

“Rasketel kohtadel aitab toime tulla ka rollivahetus ehk enda erinevate rollide teadvustamine ja töörolli mõistmine. Probleemid algavad tihti sellest, kui ei suudeta enam töörollist välja tulla.”

H.: Kes ei ole kunagi oma erinevatele rollidele mõelnud, siis soovitan soojalt võtta paber ning kirja panna, kui mitut erinevat rolli te elus täidate, nt laps, õde-vend, töötaja, lapsevanem, õpilane, õpetaja jne-jne. Mina püüan kriitilistel aegadel panna paberile, et millised minu rollid nüüd on ja et millised on põhilised ülesanded, mis igas neist rollidest pean lähitulevikus ära tegema. See aitab kohe pildi selgemaks teha, kui asjad hakkavad muidu üle pea kasvama.

“Juhtide eeskujust üksi ei piisa ootuspärase firmakultuuri loomiseks, kõikide töötajate panus on siin võrdselt oluline. “

H.: See on väga õige. Ühes teises kohas oli samas raamatus juttu sellest, et kõik oskavad vinguda selle üle, kuidas nende juhid ja töökaaslased töökoha sisekliimat negatiivselt mõjutavad, aga kui tihti küsime iseendalet, et “kuidas mina mõjutan meie ettevõtte sisekliimat? Kas olen positiivne või negatiivne inimene ning kuidas ma seda väljendan?”. Paneb mõtlema....

“Keskkond mõjutab enim väljakujunemata ja ebaküpseid isiksusi.”

“Õnnelikel inimestel pole ju vaja, et kõik oleks neil PARIM. Nad lihtsalt elavad läbi ja naudivad kõike, mis toimub.”

H. Oi kui vähe on meil inimesi, kes suudavad lihtsalt nautida. Aga selle võib vist varakapitalistliku ühiskonna süüks ajada? Kuigi eks jällegi on siin taga iga üksiku inimese mõtlemine.

See on vaid väikene ülevaade selles raamatus olnud mõtetest. Põhiline küsimus on aga selles, et KAS ME IGAPÄEVASELT OLEME TEGEMAS SEDA, MIS MEID ÕNNELIKUKS TEEB? Nii hea ja mugav on iga päev kedagi teist süüdistada selles, et mina õnnelik ei saa olla, aga keda see aitab ????

Seega kallid inimesed- mõelge sellele, et AINULT IGAÜKS ISE saab ennast õnnelikuks teha, sest suures osas tuleb see mõtlemisest ja sellest, kas ja kui palju me ise ennast tunneme.

Leidke aega iseendale ja õppige ennast tundma!!!!

Ja lugege raamatuid.....

SENECA: “Nagu põld, mis ei ole harimata viljakas, nii ei tooda ka meie mõistus ilma vaimutoitu saamata väärtuslikku vilja.”

Peter Pohl "Pärast viimast hoiatust" - jaanuarikuu raamat

PETER POHL "Pärast viimast hoiatust"
Peale väsitavat tööpäeva sai korraks raamat kätte võetud, et mõnikümmend minutit lugeda ja siis kiirelt magama minna. Tegelikult oli tulemus see, et ma lugesin 5 tunniga raamatu läbil, sest seda ei olnud lihtsalt võimalik käest ära panna.

See raamat räägib koolivägivallast, ebapopulaarsetest õpetajatest, tõrjutusest, kiusamisest koolis, armastusest, kasvatamatutest lastest.

Peategelane Malin tõdeb kurvastusega, et keegi kaasõpilastest ei märka teda ning isegi õpetajad mitte. Malin muutub aga "nähtavaks" tänu ühele teisele inimesele- ühele oma klassi poisile.

See raamat läks mulle väga südamesse, kuigi me räägime tõesti ühest lasteraamatust. Seal oli nii palju sellist, mis oli väga tuttav, eriti suhete osas. Ausalt öeldes elasin veel mitu päeva pärast raamatu lugemist selle raamatu maailmas.

Igatahes julgen seda soovitada, kuid ei taga, et see kõigile sellise elamuse pakub. Eks see olneb ikka iseenda eelnevatest kogemustest.

Uuel aastal uue hooga- 1 raamat kuus !!!

1.jaanuaril hakkasin hoogsalt pihtsa ühe Lewise raamatuga, mille sain Toomas Nigola käest. Lugemine läks väga edukalt ning 2 esimese päevaga sain üle poole raamatust loetud. Siis aga tuli töö ja kool ... ja siis pidin hakkama ise koolitunde ette valmistama ning see tähendaski jälle, et nö lõbutsemisel on kriips peal ja lugeda saab vaid töö- ja koolialaselt vajalikke teoseid.

Kuid selle Lewise raamatu saan varsti läbi ning äkki õnnestub sel aastal pidada lubadust, et IGA KUU LOEN LÄBI ÜHE "tavalise" RAAMATU !!! (kuigi tunde ettevalmistades loen väga palju raamatuid, aga see pole see... see ei loe siin arvestuses) :)

"Siddhartha" , Herman Hesse

Järjekordne teos õpilastele antud nimekirjast. Küllaltki keeruline raamat ning eelnevalt usunditest midagi teadmata ei oleks ma vist midagi sellest aru saanud. Algus oli raske, aga kui "jooksma hakkas", siis tegelikult on väga-väga mõtlemapanev.

Jällegi mõned eredamad näited:
Kord ütles Siddhartha talle: "Sa oled nagu mina, sa oled teistmoodi kui teised inimesed. Sa oled Kamala, ei muud, ja sinu sisimas on rahu ja pelgupaik, kuhu sa võid iga hetk siseneda, et tunda end kodus nii nagu minagi. Vähestel inimestel on see ja ometi võiks see olla kõigil."
"Mitte kõik inimesed pole targad," ütles Kamala.
"Ei," vastas Siddhartha, "mitte selles pole asi. Kamasvami on sama tark kui mina, ometi ei leia ta iseendas pelgupaika. Ja leiavad tihti need, kes on arult nagu lapsed. Enamik inimesi, Kamala, on kui langevad lehed, mis keerlevad ja habisevad õhus ja varisevad maha. Teised aga, vähesed, on nagu tähed, nad liiguvad kindlat teed mööda, tuul ei kõiguta neid, nende seadused ja teed on neis endis. "

_______________________________________________

"Jah, Siddhartha," ütles ta. "Sa mõtled seda, et jõgi on ühekorraga kõikjal, lätteil ja suudmes, kose juures ja ülevoolukohal, kärestikus, meres ja mägedes- igal pool üheaegselt, ning et tal on vaid olevik ja ei varjugi minevikust?"

_______________________________________________

"Kui keegi otsib," ütles Siddhartha, " siis võib kergesti juhtuda, et ta silm märkab vaid seda, mida ta otsib, ja ta on võimetu midagi leidma, midagi vastu võtma, kuna ta mõtleb üksnes otsitavale, kuna tal on eesmärk, kuna ta on eesmärgist haaratud. Otsida tähendab eesmärki omada. Leida seevastu tähendab olla vaba, olla avatud, ilma eesmärgita. Sina auväärne, oled vist tõepoolest otsija, sest oma eesmärgi poole püüdes ei näe sa mõndagi, mis toimub otse su silme all."

„Mängukaartide saladus”, Jostein Gaarder

Selle raamatu lugemiseks läks 1,5 nädalat.... kuid oleks veel kiiremini saanud, kui ma poleks vahepeal tööle tagasi läinud. Nimelt tööl käies on õhtuti nii palju muid asju vaja lugeda, et juturaamatuid lugedes on isegi natuke süümekad.

„Mängukaartide saladus” (Jostein Gaarder) on raamat, mida võib lugeda igas vanuses. Lapsena lugedes on see mõnus muinasjutt, rohkem haritud inimeste jaoks aga väga mõtlemapanev ja filosoofiline raamat. Sisust pikemalt ei räägi, kuid toon siin ära mõned näited mõtetest, mis mulle sellest raamatust silma jäid.
________________________________________
"Sinul oli sadu esivanemaid, /---/ aga nendest ei surnud ükski. /---/ Võimalus, et kõik sinu esivanemad saavad täisealiseks, oli üks mitme miljardi vastu/---/. Kõik sinu esivanemad jõudsid üles kasvada ja said omakorda lapsi- isegi läbi kõige kohutavamate loodusõnnetuste, isegi laste tohutu suure suremuse aegadel. Paljud loomulikult haigestusid, kuid jäid siiski ellu. Niiviisi vaadates oled sa sadu miljoneid kordi surmast juuksekarva kaugusel olnud."

"Inimesed maa peal on samasuguses hämarolekus nagu nood nürid härjapõlvlased saladuslikul saarel.
Me elame oma elu imelises muinasjutus/---/ ja ometi tundub enamikule inimestele, et maailm on "normaalne". Vastukaaluks otsivad nad pidevalt midagi "ebanormaalset"- näiteks ingleid või marsielanikke. Aga nad teevad seda ainult sellepärast, et nad ei näe, kui mõistatuslik on maailm. /---/ Minu arvates on maailm imeline unenägu. Ma otsin ainult mingisugust mõistlikku seletust, kuidas see kõik koos püsib."

"Mulle jäi mõistatuseks, kuidas inimesed võivad asja eest, teist taga maa peal ringi ekselda, ilma endalt ikka ja jälle küsimata, kes nad on ja kust nad tulevad. Kuidas võib elu sellel planeedil olla midagi niisugust, mille ees kas pigistatakse silmad kinni või siis peetakse seda lihtsalt endesestmõistetavaks ?"

"Ükski inimene ei usuks maailma, kui ta poleks kulutanud sellega harjumiseks palju-palju aastaid."

"Lubame teineteisele, et me ei lahku sellelt planeedilt enne, kui oleme veidi rohkem teada saanud selle kohta, kes me oleme ja kust tuleme"

Heli lugemisvara

Kui andsin õpilastele koolis nimekirja raamatutest, millest neil tuleb üks välja valida ja sellest kokkuvõte teha, siis nad küsisid: "Õpetaja, kas Te ise olete kõik raamatud läbi lugenud?". Põhimõtteliselt olin ;) ... aga mitte päris.

Igatahes tuli siis mõte teha eraldi blogi nende raamatute kohta, mida olen lugenud. Igasugused paberil peetavad lugemispäevikud kipuvad alati kaduma või ununema, kuid blogi on ju kõikjal kaasas. ;-)

Seega siis seisab mul endal meeles, et mida olen lugenud ja teised ei pea ka küsima ega kahtlema, vaid saavad kohe järgi kontrollida :)