2016, Päikese Kirjastus
Ma hakkasin noorteraamatuid kirjutama, sest mulle tundus, et enamuses noortekates on kõik alati masenduses, pidevalt käib pidu ja kõike peetakse nii mõttetuks. See oli pea 9 aastat tagasi.
Nüüd siis lugesin noorteraamatut, kus peategelased on depressioonis ja peavad elu nii mõttetuks, et tahavad enesetappu sooritada. Mõlemad. Koos. Ja mulle meeldis see raamat.
Sisu kohta loe pikemalt Päikese Kirjastuse kodulehelt: Minu süda ja teised mustad augud.
Aysel ja Roman on mõlemad oma noores elus läbi elanud sündmused, mis viisid nad otsusele teha enesetapp. Teose jooksul tegelesidki nad selle planeerimisega, sellest rääkimisega ja lihtsalt kindlaksmääratud enesetapu kuupäevani elamisega.
Peategelane Aysel viskas ise ka korduvalt nalja selle üle, et nad rääkisid enetapust nii lihtsalt, nagu see oleks mingi igapäevane asi. Kuigi mõlemal noorel oli ilmselgelt depressioon, siis tegelikult ei olnud teos üldiselt üldse kurvameelne. See mind hämmastaski, et kuidas autor on suutnud nii keerulisel teemal nii helge teose kirjutada.
Mulle tuli kohe meelde ka Asheri teos ,,13 põhjust", mis samuti neil teemadel räägib. Mäletan, et ,,13 põhjust" jäi ikka väga pikalt kummitama.
Kui peaksin aga ütlema, et kas soovitan kõigil noortel neid mõlemat raamatut lugeda või mitte, siis jääksin hätta. Olen viimasel ajal kurvastusega näinud, kuidas meie koolisüsteem on ikka nii keskmisele välja timmitud, et tegelikult ühegi väiksema kõrvalekaldega hakkama ei saada. Või õigemini- tänapäeval on kõik kõigest kõrvale kaldunud, nii et keskmist taga ajades joostaksegi igas suunas. See tähendab, et ilmselt on lastel ja noortel tänapäeval veelgi lihtsam oma murega abita jääda. Seda lihtsalt ei märgata. Sest meil on süsteemid.
Nii võiksid mõndagi noort need kaks raamatut väga aidata... aga samas mõnel teisel hoopis "lihtsa lahenduse" leidmise lihtsamaks teha. Enesetapp (ja sellele eelnev depressioon ja võimetus sellega hakkama saada) on väga tundlik teema. Tegelikult oli Warga teoses korduvaid muigamisi igasuguste nõustajate teemal. Usun, et Eestis on seis sama- see, kes tahab oma mure varju jätta, sest teab, et teda nagunii aidata ei suudeta, saab seda teha.
Kordan- see on tundlik teema! Võib-olla ei puutu igaüks meist igapäevaselt enesetapjatega kokku. Aga piisab ühest enesetapust, mida sa peatada ei suutnud ja... sinu elu poleks enam ka kunagi endine.
Kui sa kogu raamatut lugeda ei viitsi, siis loe eelviimast lehekülge ehk "autori märkus". Seal kutsub ta üles märkama. Maailma päästmiseks ei pea me minema otsima enesetapjaid, keda aidata. Tasub oma lähiringis ringi vaadata ja märgata väikesi muutusi inimese käitumises ja meelsuses. Eriti laste ja noorte puhul.
Tunnistan, et tegelikult jõuavad süngemad teemad ka minu järgmisesse noorteraamatusse "Mälestusteta suvi". Mitte küll enesetapjad, aga keerulisi olukordi kogenud noored.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin
algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka
mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar