318 lk
2020, Rahva Raamat AS
See oli üks armas raamat. Hoolimata suurest kogusest erinevatest (noorte) probleemidest, mida käsitleti, oli ikkagi lugu kuidagi armas. Ma ei teagi praegu, kas see on hea või halb. Ühelt poolt sain osa keerulistest olukordadest ja probleemidest nii, et ise kõigele vastikult kaasa tundma ei hakanud ... ja samas ... hea raamatuga tegelikult peaks ju just hakkama kõike ka endas tundma ... või? Nii et kogu lugemise aja ning pärast lõpetamist ei suutnud ma otsustada, kas armas ja pehme kulgemine oli loo juures tugevuseks või hoopis nõrkuseks.
Millegi pärast on mul viimasel ajal komme raamatutest midagi muud oodata. Seekord jäi tutvustusest minu jaoks kõlama muusika teema. Lihtsalt kuulamine. Muusika kaudu muudest probleemides ülesaamine. Tegelikult oli muusikal küll oluline roll tegelaste jaoks, kuid lugejana ma sellest osa ei saanud, sest laulud ja bändid olid väljamõeldud ... või kui need on päriselt olemas, siis minu kuulamisraadiusse need kindlasti ei kuula. Nii jäid ka muusikaalased vaidlused pigem "sinu sõna minu oma vastu" tasandile, mitte ei läinud muusikasse sisse.
Väga mõnusalt oli käsitletud perekonna teemat. Ühelt poolt oli üke 100 aasta tegu noortekaga, kus lapsed said vanematega tegelikult päris hästi läbi ning kus vanemad (vähemalt väikese hilinemisega) said osa laste eludest ja probleemidest ning tegelesid nendega toetavalt. Jah, peategelane Annabel tõdes ise korduvalt, et see pole enam selline perekond, mis varem jne, aga tegelikult on kõik perekonnad pidevalt muutumises ning minu jaoks oli see ikkagi kuidagi pilt toimivast perekonnast.
Tüdrukute sõprussuhted, nende koostisosad ning purunemise tagajärjed oli teema, mida autor käsitles väga hästi. Mingi aja jooksul olid küll olemas head ja pahad, aga tegelikult loo kulgedes oli võimalik ka ümber mõelda ja näha, et päris mustvalged sellised lood ei olegi.
Üldse võib öelda, et tegemist oli noorte eneseleidmise raamatuga. Seda siis mitte vaid peategelase Annabeli, vaid ka mitmete teda ümbritsevate inimeste puhul. Autor toob need lood kõik ilusti lõpuni. Isegi kui tundsin, et olen kõik vastused saanud, läks lugu veel edasi ja autor jagas mulle veel infot olukordadest, mille poolelijäämine mind isegi häirinud ei oleks, aga mille lahenduse eest tegelikult väga tänulik olin.
Kokkuvõtlikult on tegu vägagi erinevate probleemidega teosega. Kuigi need kõik on eluliselt kokku segatud, siis samal ajal on tegu ikkagi armsa ning sooja looga, mis jätab pärast lugemist sisse lihtsa tunde.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar