M. Meyer "Winter 1.osa. Kuu kroonikad #4" (veebruar VI)

390 lk

2019, Pikoprint

Tagasi tuttavate tegelaste juures. Jätkuvalt oli mõnus lugemine. Kuu kroonikates seiklevad nüüdseks juba päris mitme muinasjutu tegelased. Seekordses osas lisandus Lumivalgeke, kellest sai raamatus Winter. Sarja eelviimane raamat, nii et konfliktid jõuavad haripunkti, panused suurenevad ja lahendused ... pole selged. 

Esimesest peatükist alates oli mul selle raamatu möh-tunne Kuu ja Luna teemaga: mõnes kohas tekstis on kasutatud ühte ja mõnes teist sõna, kuigi ilmselgelt tähistasid nad ühte ja sama asja ehk Kuud... või Lunat. Ehk et sellest ei saanud ma lõpuni välja aru, et miks selline segadus. 

Taaskord tundsin, et sarjasid tasub pigem järjest lugeda, sest esimesed peatükid läksid sisseelamisele. Kuigi tegelikult on eelmise raamatu lõpetamisest möödas alles 2 kuud. Tookord tundsin, et tahaks väikese pausi teha, kuid tundub et järjest on ikka mõistlikum lugeda. Tegelikult ei saa ma öelda, et see ka minu jaoks reegel oleks, sest mõnikord on tõesti mõnusam, kui oled vahepeal saanud tegelastest eemalduda ning taaskohtumine on nauditav rõõm. Kuu kroonikad ei ole aga nii üliintensiivne ning detailisega üleküllastatud, nii et neid võiks ilmselt pidem järjest lugeda.  

Kuna selles osas tegutsevad kõik Kuu kroonikate eelmistes raamatutes tuttavaks saanud tegelased, siis siin on korraga käimas päris mitu armulugu ja loomulikult ka muud tegevusliinid, mis eelmistes osades on sisse toodud. Ülllatuslikult toodi tagasi ka Cinderi kasupere, kelle enda jaoks juba ammu maha kandsin, sest ei tundunud, et nad enam kuidagi olulised oleksid. Armulugudest kõige puudutavam oligi käesoleva osa peategelase ehk Winteri ja tema lapsepõlvesõbra ning valvuri Jacini lugu. Sellele pole üleliia palju ruumi raisatud, aga see vähene on mõnus slow burn romance. 

Põhimõtteliselt võib öelda, et selles raamatus on olemas ka vaimse tervise teemad. Eks kogu maailma üle võimu tahtev kuninganna käib ka ilmselt vaimse tervise teema alla, kuid printsess Winter oma nägemustega on ilmselt parem näide. Põhjused tema vaimse tervise halvenemiseks on selles teoses meie mõistes utoopilised, aga see, kuidas lähedased ja ümbritsevad Winteri vaimse tervisega tegelevad ning arvestama peavad, on sarnane nö tavamõistes vaimse tervise probleemidega. 

Mul on nüüd siis taas dilemma, et kas kohe viimase osa kallale karata või jätta see nauding hilisemaks. Teate ju küll seda tunnet, et kuni viimane osa pole loetud, on midagi oodata, aga kui see on lõppenud ... 

Kuu kroonikad on igatahes mõnus lugemine ning julgen soovitada. Kõik, kes arvavad nii, nagu minagi aastaid mõtlesin, et Kuu kroonikate autor Meyer on Videviku autor Meyer, siis ... ei, nii see pole.

***

Minu värskeima noorteraamatu saad tellida siit: "Mälestusteta suvi", 2.osa. 

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.