583 lk
2022a, Hodder
See on taas üks armastan-vihkan-raamat, mille puhul ma ei saagi aru, kas see meeldib mulle väga-väga või kohe üldse ei meeldi. Suurim probleem oli ilmselt teose pikkus - kogu loo oleks kindlasti hulga vähemate lehekülgede peal saanud ära rääkida. Korduvalt mõtlesin, et just seepärast ma kirjutangi lühiromaane, sest ma ei kannata seda tehislikku venitamist, mille puhul sulle kõiki asju sada korda üle räägitakse.
Üldiselt on tegemist klassikalise armastuslooga, kus peategelaste algsed põrkumised hoopis armastuseks kujunevad. Loomulikult on nende teel takistused, sisemised ja välised võitlused.
Väga positiivne oli, et naispeategelane polnud tavapäraselt ülimalt peenike, vaid oluliseks teemaks oli kehakaalu küsimus. Mitte siis peenikeseks saamine, vaid oma keha aktsepteerimine sellisena, nagu see on ja et kõik ei peagi ühesugused olema.
"Mile High" on kategoriseeritud spordiromaani alla. Meespeategelane on küll hokimeeskonna staar, aga otseülekanne mängult oli minu arust ainult umbes 500ndal leheküljel, seega ... kas spordiromaanis ei peaks rohkem sporti olema? Spordimaailma taust oli küll jah pidevalt olemas.
Oluline oli ka hüljatud koerte teema. Nimelt töötas naispeategelane Stevie vabatahtlikuna Chicago hüljatud koerte varjupaigas. See teema oli lõpuni välja oluline ning koertele uue kodu leidmisest kirjutati kindlasti rohkem kui hokist.
Minu jaoks oli kaasahaarav muidugi teose asukoht ehk Chicago linn. Olen seal ise korduvalt käinud ja sellega on seotud vaid head mälestused. Sinna tahaks nüüd veel rohkem tagasi minna.
Positiivne oli ka, et teraapiast ja psühholoogi juures käimisest räägiti ülimalt positiivselt. Kohati küll tundus see ka ebaloomulik, sest rõhutati, kui palju on meespeategelane teraapias käinud, kuid kõhklused ja käitumismustrid, millest ta polnud selle aja jooksul lahti saanud, tundusid kohati ebausutavad. Samas on teraapia puhul oluline mõista, et see ongi individuaalne ehk et isegi sarnases olukorras tunduvate inimeste puhul võivad tervenemise teekonnad täiesti erinevad olla.
Peale teose pikkuse oli minu jaoks kõige häirivam ilmselt fakt, et ma oleks ise paljud teemad samamoodi lahendanud ... ja ka teen seda. Ehk et mul on endal käsil mitme raamatu kirjutamine, kus on kasutatud mõndagi sarnast teemat või tegevusliini, mis siin olemas olid (ei, ma ei kirjuta hokimängijatest!). Nii jooksidki mõtted pidevalt sinna, et ma teadsin, kuidas asi on lahendatud ning mul hakkas lihtsalt kogu aeg igav, kuna autor viis mind väääga pikka teed pidi kohta, kuhu ma teadsin, et jõuame.
See muidugi pani mind enda teoste osas ka mõtlema, et mida mitte kasutada. Kui mu enda jaoks on sellised asju lugeda igav, siis ma ei peaks ju enda lugejaid sama teed pidi talutama ... nii et kindlasti oli selle raamatu lugemine minu järgmiste raamatute osas kasulik.
Seda sarja ma ise edasi lugeda ei kavatse. Kuigi põhimõtteliselt oli tore lugemine, siis samal ajal ma ikka ootasin kogu aeg, et see läbi saaks, nii et ... tore, et tutvusin, kuid nüüd on aeg uued sarjad ja autorid ette võtta. 
Minu uue raamatu saad tellida siit:
***
Minu värskeima noorteraamatu saad tellida siit: "Mälestusteta suvi", 2.osa.
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar