253 lk
2007a, Väike Vanker
Pole saladus, et viimased aastad olen suht keerulise lahutusega tegelenud. No ja kuigi lahutamisega oleme tegelikult peaaegu juba hakkama saanud, siis keeruline kaasvanemlus jätkub. See tähendab, et terapeudid, psühholoogid jms nõustajad on ikka mitmeid aastaid olnud osa meie perekonna toimimisest.
Umbes aasta aega tagasi hakkasin ise lõpuks taas regulaarselt terapeudi juures käima. Aasta enne seda läks lihtsalt kogu rõhk sellele, et lapsed saaksid esmase abi, nii et siis minu jaoks jõudu ja võimalusi ei jätkunud. Suht esimestel kohtumistel tõi terapeut lauale mõiste "kaassõltuvus". Tookord me sellesse väga kinni ei jäänud, sest uued jooksvad probleemid tulid peale, kuid nüüd on mul taas aega ja energiat sügavamale endasse süüvida.
Kaassõltuvuse kõige lihtsam definitsioon on ilmselt see, et kui teised inimesed meiega halvasti käituvad, siis tuleb vaadata, kuidas see võimalik on. Ehk et - miks ma lasen endaga nii käituda? Ja selleks on kusagil põhjused olemas. See võtab ilmselt pikalt aega, et endas ja oma minevikus urgitseda ja üles leida, kust on alguse saanud mingid uskumused, mida enda kohta usume. Mingil hetkel võib tee ka vales suunas minna ning võid jõuda kohta, kus arvad, et saad aru, miks midagi usud või endast arvad, aga tegelikult on teisiti.
Jah, endaga tegelemine ei ole lihtne ja sirge tee. Tegelemata jätmine tähendab aga seda, et sa ei kasuta enda elu hästi ning teed ka teiste elu keeruliseks.
Kaassõltuvuse teema on alguse saanud alkohoolikute jms sõltlaste kõrval olevatest inimestest, kes mingil hetkel tegelikult ei olegi valmis selleks, et sõltlane ennast muudab, sest siis muutuks nende kaassõltlaste elukorraldus ja mustrid ka nii palju, et nad peaksid endaga tegelema hakkama. Hulga lihtsam on ju samamoodi jätkata ning järgida mustrit, mida aastaid on tehtud. Kui aga sõltlane ennast muudab, siis tuleb ka tema kõrval olnud inimestel enda elu muuta ja ... no see on jällegi töö endaga. Nii juhtubki, et sõltlaste kõrval olevad inimesed pigem aitavad teadmatult ja enda arust tahtmatult sõltlasel selles augus püsida, kuigi ... nad väidavad muidugi midagi muud.
Teema on lai ja keeruline. Minu jaoks on kaassõltuvuse teema igatahes aktiivselt laual ning uurin ja õpin selle kohta veel. Näen juba praegu, et olen suutnud paljusid mustreid enda ja oma laste elus lõpetada, nii et meiega see ring edasi ei lähe. Palju on aga veel teha.
Kõigi muutmistega on number 1 aga mõistmine, et mina saan midagi teha ja mina vastutan selle eest, et minust see ring enam edasi ei läheks. Seda saab teha siis, kui sa mõistad, mis toimub. Ehk et selle sama kaassõltuvuse teema kohta lugedes saan sellest rohkem aru ja oskan seda enda elus märgata. Märkamisest järgmine samm on see, et hakkan muutma ja asju teisiti tegema.
Mul on raamat märkmepaberitega märgitud kohti täis. Samuti on laual järgmised raamatud, mida terapeut soovitas, nii et ... areng jätkub. Tööd endaga teha on küll ja veel, aga samas tean, et ma pole ammu kohas, kus olin aastaid tagasi, seega järelikult on sellest kõigest ka kasu.
Raamat "Kaassõltuvus" oli hästi kirjutatud ja mõnusalt loetav, andis teemast hea ülevaate ning konkreetseid samme, kuidas enda elus olukordi lahendada. Julgen soovitada.
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar