Teisipäev, september 30, 2008

C.S. Lewis "Lihtsalt kristlus"


Nagu lubatud, on "pehmed" ajad möödas ja taas aeg asjalikuma kirjanduse käes.
C.S. Lewise raamatut "Lihtsalt kristlus" soovitas Arne Hiob lugeda meil fundamentaalteoloogia loengu raames. Tegelikult on juba varemgi olnud plaan see raamat kätte võtta ning kõige Lewisega seotu soovitajana tuleb esimesena meelde tegelikult hoopis Toomas Nigola. :-)

Ja kuigi ma olin "Lihtsalt kristluse" raamatust kui sellisest varem kuulnud, siis tegelikult oli mu info puudulik ja ma sain ikkagi petta :-D Nimelt ilma lähemalt uurimata eeldasin, et "LIHTSALT kristlus" räägib kristlusest lihtsalt. Tegelikult on käesolevas teoses hoopis jäetud kõrvale kõik see, mis erinevatel kristlastel on erinev ning keskendutud hoopis kristluse tuumale ehk "puhtale kristlusele", selgitatakse kristluse põhitõdesid.

Lugemine ei läinud sugugi kiiresti, sest mõtlemapanevaid arvamusi ja seletusi oli igal leheküljel. Väga raske on midagi konkreetselt välja tuua. Kui algselt pealkirja järgi arvasin, et tegemist on seletustega nö beebi-kristlastele, siis lugemise käigus sain aru, et mõne aja pärast tuleks see raamat mul kindlasti uuesti kätte võtta, et kõigest rohkem aru saada.


Endale tegin raamatust 6-leheküljelise kokkuvõtte, kuid siinkohal toon välja väga vägivaldselt valitud mõned tsitaadid:
- "Kristlus käsib inimestel meelt parandada ja tõotab andestust. Sellepäast pole tal sõnumit inimestele, kes ei tea, et nad on teinud midagi valesti, ega tunne vajadust andestuse järgi."
- "Laias laastus jaguneb inimkond mingit Jumalat või jumalaid uskuvaks enamuseks ja üldse mitte mingit Jumalat uskuvaks vähemuseks. Ses suhtes sarnaneb kristlus enamusega- /---/ religioonidega, mis kõik vastanduvad materialismile."
- "Inimene, kes tõrgub mis tahes valdkonnas tunnustamast autoriteete, nagu mõni teeb religiooni puhul, peab olema rahul sellega, et ta elu aeg mitte midagi ei tea."
- "Põhiliseks patuks ja kõige suuremaks paheks on inimese uhkus. Uhkus viib kõikide teiste pahedeni; see on täielikult jumalavastane hoiak inimese vaimus."
- "Headusel ja kurjusel on tendents kasvada. See on põhjus, miks meie igapäevastel väikestel otsustel on nii suur tähtsus."
- "Teoloogia on nagu maakaart./---/ Samuti ei jõua me kuhugi, kui vaatame küll kaarti, kuid ei lähe merele. Aga ilma kaardita ei ole meil võimalik orienteeruda."
- "Kui inimest ei huvita teoloogia, ei pruugi see tähendada, et tal pole Jumalast üldse mitte mingit ettekujutust, aga kindlasti tähendab see, et tal on terve hulk valesid, ähmaseid ning ajast ja arust kujutlusi."

Lühidalt öeldes tunnen pärast selle raamatu lugemist ennast natukene kindlamalt, kuid samas ka ebakindlamalt, kuna mitme asja suhtes sain aru, et tean neid ja mõistan, kuna olen juba varem õppinud või kogenud, kuid oli ka palju teemasid, mille puhul mõistsin, kui palju on veel seda, mida ma ei tea. Aga see on hea, sest nüüd saan edasi uurida! :-)

Neljapäev, september 25, 2008

E. Väljaste "Päriselu Proletariaadi puiesteel" (september)

Taaskord sain loetud ühe softi raamatu ehk Elme Väljaste "Päriselu Proletariaadi puiesteel". Nagu umbes poolteist aastat tagasi rõõmustasin, siis mitte-üliõpilase ega mitte-õpetajana võisin endale mõnda aega lubada igasuguste kergete raamatute lugemist. Kuna ma sel aastal olen jällegi üliõpilane, on käes jällegi hulga keerulisemad teosed.

Käesolev raamat oli ühe naisterahva jutustus ja meenutused oma elust, alustades sellest, kui ta 70ndail noore miniana sattus tolleaegse ühiskonna elumudelisse- ämma ja äia pooleliolevasse individuaalelamusse Proletariaadi puiesteel ja jäi sinna aastateks.

Ma ei oska isegi öelda, kas see raamat mulle midagi andis, kuid teadsin, et tahan selle kindlasti lõpuni lugeda. Selline mõnus lihtsalt lugemine pärast pikka päeva. Võib-olla kõige rohkem andis see mõnusa teadmise, et keegi teine on elanud nii, nagu ma ise poleks valmis elama ja õnneks pole olnud vajadust nii elada.

Mõned tsitaadid:
- "Olen aastatega aru saanud, et kõige tähtsam ongi otsustamine. Otsustad mingi asja ära. Nii ma teen! Ja siis kasvavad just nagu nähtamatud tiivad selga. Uus energia kannab sind uute seatud eesmärkide poole."

- "Hoolimata aastaid kestnud põgenemistele suutsime hiljem, kui jäime omaette koju elama, luua kindlad ning toimivad peretraditsioonid. Ilma nendeta ei saa! Traditsioonid on nagu selgroog, mis toetab peres valitsevat vaimu ja hoiab kooselamise virge."

- "Palju inimesel vaja on? Sa ei võta ju enesega lõpuks midagi ühes. Milleks kõik need uhked majad ja autod, kui närvid on tuksis ja südamed seiskuvad ootamatult magamise pealt. Ütle, miks?"