228 lk
2026a, Heli Kirjastus
12-aastane Alex on teinud midagi väga halba. Kohtunik saadab ta noortevangla asemel aga hoopis suveks vanadekodusse vabatahtlikuks. Arvata võib, mida 12-aastane mässumeelne poiss sellest arvab.
Poiss elab oma tädi juures. Ema pole ta juba pikka aega näinud. Emaga tuuakse teosesse sisse vaimse tervise teema. Ema nimelt pidi haiglas läbima ravi oma vaimse tervise parandamiseks ning seejärel oleks saanud taas Alexit enda juurde taotlema hakata, aga ... ema jooksis poole ravi ajal haiglast ära. Arvata võib, mida see ühe 12-aastase poisi jaoks tähendab.
Vanadekodus on aga 107-aastane Josey, kes ootab oma surma. Ta pole pikalt kellegagi rääkinud ja ... lihtsalt ootab surma. Mees hakkab aga poisile oma lugu rääkima. Ta on juut, kes on läbi käinud vangilaagrid, näinud lähedaste surma ... tapmist ... rikkuste kadumist ... kodude hävitamist ... armastuse jõudu. Paljusid teemasid, millest oleme lugenud ajalooõpikutest, kuid tema jaoks on see olnud reaalsus. Ja nii ta räägibki sellest poisile päris loo, mis poissi väga puudutab ja Alexi enda looga kokku jookseb.
See on nii hea ja valus ja puudutav raamat. Ühelt poolt lihtne lugemine, sest keerulised teemad on tehtud kättesaadavaks. Söödavaks. Huvitavaks. Samas aga on see kindlasti raamat, millest erinevas vanuses ja erineva kogemusega inimesed suudavad erineva sügavuse välja lugeda.
Peategelane on 12-aastane, kuid ise arvan, et parima lugemiselamuse saavad sellest veidi vanemad lugejad. Ma pole küll ühegi 12-aastase peal veel testinud.
Kogu see poisi üksildus ja oma koha otsimine, välised paugud, millega ta püüab hakkama saada ning sellele järgnevad karistused, mis ... tegelikult peaks olema suunatud inimestele, kes poisi sellisesse olukorda on jätnud ... See kõik on ühelt poolt väga kurb lugemine. Teisalt aga annab kindlasti sõnumi, et kõik on võimalik. Keerulistest oludest on võimalik välja tulla.
Minu jaoks on oluline teema see, kuidas me täiskasvanutena keerulistes oludes noortega käitume. Kas nad saavad ikka sellist abi ja selliseid sõnumeid, mis neid toetavad? Või on mõnegi sotsiaaltöötaja vms ülesandeks ... oma töö ära teha ja ... see, kuidas mingi liigutus seda "keerulist last" tulevikus mõjutab, polegi tähelepanu all?
Alexi sotsiaaltöötajaks on lõpuks Frank, kes ühel hetkel poisi pärast ka nutab. Vot, selliseid sotsiaaltöötajaid võiks sellistel poistel rohkem olla (kuigi jah, ma tean, et samas ei saa sellist tööd pikalt teha, kui kõike nii südamesse võtta).
Olen väga rahul sellega, millist tõlketööd on teinud Liis Konovalov ja toimetajatööd Helen Roots. Kujundas Koidu V. G. Ferreira, no ja kaanepilt on minu jaoks täpselt see, mis sel teosel peaks olema. Aitäh teile kõigile!
Kokkuvõtlikult on see väga eritasandiline lugu, mis pakub väga palju erinevatele lugejatele. Ma arvan, et see on üks neist raamatutest, mis teeb päriselt maailma paremaks ja paneb ehk mõnegi noore lugema. Usun, et see teos võiks nüüd järjest ka kooli kohustusliku kirjanduse hulka jõuda, sest selle põhjal saaks väga paljusid teemasid käsitleda. Jah, täpselt nii palju usungi sellesse loosse!
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 40 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse
e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
