Heli lugemisaasta 2010

Jällegi üks aasta möödas ja üks lugemisaasta ka. Eelmise aasta pärandina jäi minu lauale pooleli Meyeri "Päikesevarjutus", mida praegu veel loen, kuigi lootsin, et see jääb samuti eelmisesse aastasse.

2010.a läbiloetud raamatud olid aga sellised:
1. J.Cooper "Ratsanikud"
2. E.Dodds "Paganad ja kristlased ängistuse ajastul"
3. M. de Unamuno "Abel Sanchesz"
4. V. Woolf "Tuletorni juurde"
5. J. Kaus "Hetk"
6. B.D. McLaren "Uutmoodi kristlane"
7. J. Cooper "Rivaalid"
8. K. Kriisa "Neetud"
9. S. Meyer "Videvik"
10. S. Meyer "Noorkuu"
11. J. Austen "Mõistus ja tunded"
12. B. Tracy "Omal jõul miljonäriks"
13. R. Templar "Elu mängureeglid"
14. R. Reinaus "Must vares"
15. A. Hofberg "Ikkagi"

Seega kokkuvõtlikult umbes 1 raamat kuus. Natuke rohkem. Ülekaalus noorsoo- ja ajaviiteromaanid (7 raamatut), mida sai loetud selleks, et ennast kursis hoida nende valdkondadega, kus ise kirjutada kavatsen. 3 raamatut loetud koolitööde jaoks.

Nii väikese loetud raamatute hulga vabanduseks see, et eks enamus kevadest kulus magistriõpingute lõpetamisele- eksamitele ja magistritööle. Suvest kuni detsembrikuuni kirjutasin oma esimest täiskasvanute romaani, mis on praegu ülelugemisele saadetud :-) Seega pole vist väga hullu, et ise üle ühe raamatu kuus lugeda ei jõudnud.

Iseenesest loomulikult tahaks rohkem jõuda... aga ka praegu on igasuguseid muid projekte nii palju ees... ja kuu aja pärast ehk peale pisipoja sündi ma mõni aeg üldse ei unistagi lugemisest.

K. Kriisa "Neetud" (august)

Kristel Kriisa "Neetud" saavutas Eesti Lastekirjanduse keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009.a noorsooromaani võistlusel 3.koha. Ehk tegemist siis sama võistlusega, kus minu teos sai äramärgitud teoseks.
"Neetud" räägib peale isa surma Tallinnasse kolinud 16-aastasest Mirdist ja noortest tema ümber.

Üle hulga aja oli see minu jaoks tõesti hea lugemiselamus. Ma olen lugenud mitmeid noorteromaane ja alati segaduses olnud, et kes ja kellele neid kirjutavad. See lugu tundus mulle tõesti reaalne. Samas oli hästi kirjutatud ja ladus. Pinge ja huvi kestis lõpuni. Selles raamatus on minu arust hästi näidatud, et nö "headel" võib ka huvitav elu olla ja et noorteromaani tegelased ei pea kõik pigevalt masenduses olema, ropendama ja suitsetama jne. Seega oli tegemist igati positiivse ja samas ka õpetliku teosega, mida julgen väga hea meelega soovitada!

Siiani olen noorteromaanide puhul lõpuks otsustanud, et no ju mina polnud selle raamatu sihtgrupp... aga "Neetud" puhul ei tulnud mulle kordagi seda mõtet.
Jään ootama Kriisa järgmisi teoseid! :)