teisipäev, september 24, 2019

N. Yoon "Päike on ju samuti täht" (september II)

318 lk 
2018, Päikese Kirjastus

Mõtlen tihti enda teoste puhul, et tahaks väga kirjutada midagi erinevat... aga samas on mul palju püsilugejaid, kes ootavad just sarnast.

Nicola Yoon´i eelmine teos "Sina minu kõrval ja maailm meie vahel" oli üks liigutavamaid, mida olen viimasel ajal lugenud. Tõsine elamus. No ja nii ma võtsin kahtlusteta tema järgmise noorteromaani samuti käsile. Lugesin seda nädalavahetusel laulukooriga Rootsis käies. Ilmselt mõjutas mu lugemiselamust see, et lugesin lennujaamas, lennukis, bussis, hotellitoas... Ei mingit kodust mõnusat diivanit!

Põhimõtteliselt oli täiesti hea teos. Võõras riigis elamine ning sellest tulenev sisemine ja väline segadus on teema, mis puudutab üha rohkemaid inimesi. Kõigi unistuste maa, Ameerika, puudutab samuti paljusid. Mind küll! Teema ja selle käsitlemine olid minu jaoks uudsed ning köitvad. Väga vahva oli, et autor kirjutas teost läbi mitme tegelase. Ja mitte vaid peategelaste Danieli ning Natasha, vaid ka kõrvaltegelaste, kellega nad kokku puutusid. Kogu aeg oli mõnus tunne, et autor haldab oma lugu täielikult ning kõigel on mõte.

Aga... no ma ootasin midagi, mis oleks rohkem tema eelmise teose moodi. Minu jaoks ei olnud selliseid tundeid, nagu eelmises teoses. Tean, et asi on minu valedes ootustes, aga ma ei saa sinna midagi teha.

Kui ma võrdlen üldiselt noorteraamatutega, siis "Päike on ju samuti täht" on päris hea raamat. Aga autori enda eelmise teosega võrreldes ei tulnud seekord sellist naudingut.

Alles kokkuvõtet kirjutama asudes leidsin, et sellest on ka film tehtud. Mulle tundub, et sellise raamatu puhul võib film parem olla. Kui tekib võimalus, siis igal juhul vaataks selle ära. Dialoogid olid liikuvad ning edasiviivad. Minu jaoks jäigi puudu just tunnetest. Kuna tegevus toimus ühe päeva jooksul, siis oleks ilmselt ka palju tahta, et sädemeid oleks lennanud sama palju kui pikema perioodi jooksul toimuva tegevusega raamatu puhul. Just seetõttu aga tundubki, et filmina võiks see teos parem olla.

Mulle meeldivad väga iseseisvalt mõtlevad tegelased. Kui nii Daniel kui Natasha sõltusid oma tegudes ja otsustes palju teistest, siis ka kõige lootusetumas olukorras jäid mõlemad minu jaoks mõtlevateks tegelasteks. Seda oli mõnus lugeda.

Kirjutatud on see raamat hästi. Teema on huvitav ja pole minu lugemislauale tihti sattunud. Tunnetega aga üleliia priisatud ei ole. Kokkuvõtlikult- soovitan lugeda, kuid pigem enne Yoon´i esimest teost.

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

esmaspäev, september 16, 2019

J. Moyes "Ikka mina" (september I)

432 lk
2018, Kirjastus Kunst

New York, New York...

Oo, see mulle raamatu juures meeldis. Kolmas raamat Louisa Clarki tegemistest. "Mina enne sind" vaimustas mind. "Pärast sind" oli tõsine pettumus.

Louisa tegutseb seekord Inglismaa asemel New Yorgis, kus ta ühe rikka mehe abikaasa assistendina töötab. Loomulikult toimuvad igasugused ootamatused, nii et korduvalt tuleb naisel mõelda, kuidas edasi liikuda ning hakkama saada.

Kogu loo taustaks on esimese osa Willi sõnad ja julgustused. Mängu on toodud ka Willi vanad kirjad oma emale.

New York on minu jaoks kuidagi eriline koht. Eriti praegu olen kindel, et ühel päeval olen ise ka jälle seal. Nii liikusidki lugedes mu mõtted muudkui New Yorki ning Louisa seiklustelt hoopis enda elu planeerimisele. Seda siis just nendes kohtades, kus ta linnas liikus ja tunnetas seda uute asjade tegemist ning võõrastes kohtades käimist. Selles mõttes oli suht keeruline vahepeal lugeda.

Louisa on selles osas enesekindlam ja julgem kui eelmistes.

Kolmas raamat on teisest kordades parem. Esimesele aga jääb ikkagi alla.

Tunnete osa oli minu jaoks ikka suht nõrk. Võib-olla ma ei vinguks, kui oleks seda teost eraldi lugenud, aga praegu mäletan ikka veel esimese osa emotsioone. Saan aru, et need kolm raamatut on kirjutatud üsna suure ajavahega, nii et need on küll omavahel seotud, aga mitte liiga tugevalt. Tundub, et kõiki raamatuid võiks ka eraldiseisvalt lugeda.

Hea lugemine oli, aga esimese osa "Mina enne sind" emotsioone ei saavutanud.


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.