Pühapäev, mai 31, 2015

A.Condie "Matched" (mai II)

369 lk
2010, Dutton Books

Ikka veel olen müstiliste noortekate lainel. Kuna Condie "Määratud" jäi mulle silma ennne, kui see kohalikku raamatukogusse jõudis, siis lugesin seekord inglisekeelset versiooni.
Oeh, ma olen vist parimast pihta hakanud. "Näljamängudest" ikka räägin. Nii tunduvadki järgmised ühe kehvemad. "Määratud" idee oli huvitav- ühiskond vastutab kõige eest, teeb sinu eest kõik valikud, isegi selle, et kellega koos elama ja lapsi saama peaksid jne. Tegelikkuses keskendus teos ühele inimesele, pidevatele kordustele ning tegevust peaaegu ei olnudki. Kuni lõpuni välja. Punnitasin ennast lõpuni lugema, et saaks mingigi vastuse... kuid ilmselgelt tuleb triloogia 2 järgmist osa ka veel läbi lugeda. Jah, tegemist on taaskord triloogiaga, mis minust jääb edasi lugemata.

Laupäev, mai 16, 2015

S. Westerfeld "Inetud" (mai I)

350 lk
2011, Varrak

Populaarsete noortekatega tutvumine ahvatleb tõsiselt, et peaks hakkama oma loetud raamatute aastaaruannet pidama lehekülgede kaupa. Viimased loetud raamatud on kõik päris mitmesaja leheküljelised olnud. Nii ka seekord.

"Inetud" on taaskord triloogia osa. Seekord läks lugemiseks rohkem aega ning mitu korda oli soov raamat käest ära panna. Ikka võrreldes Näljamängudega... Jah, ma tean, et see pole õiglane. Ühe soovitaja soovitus oli, et ma ebakindlast algusest ennast ehmatada ei laseks ja edasi loeks. Ilma selle soovituseta ma oleks ammu alla andnud. Mingil hetkel aga läks jah põnevamaks ning mõnus ootusärevus kestis lõpuni. Lihtsalt kirjutamise stiil ja keel mulle üldse ei meeldinud, kuid see võib ka tõlke tulemus olla.
Triloogiale kohaselt ei tähenda lõpp lõppu, vaid seda, et võta järgmine raamat. Mina arvatavasti seda aga ei tee ja püüan mõnest kokkuvõttest teada saada, mis edasi saab. Seda tahaks küll teada.


Iseenesest teema on hea, taaskord loodud ühiskond vs erinev üksikisik, normaalne vs see, mida oleme hakanud normaalsuseks pidama tänu varjatud infole. Minu jaoks aga ei tekkinud sidet mitte ühegi tegelasega, püüeldav armastuslugu jäi lahjaks ja inetud-ilusad-inetud-ilusad kordumine muutus liiga lihtsustatuks ning must-valgeks.

p.s. ma usun, et kirjastus pole väga õnnelik, et bestselleriks kujunenud teose kaanele sai autori nimi valesti kirja :)

Esmaspäev, mai 11, 2015

Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 1.osa

Taaskord annan aru, et ilmumas on minu järgmine noorsooromaan! Seekord teemaks elu lapsehoidjana Ameerikas!


158 lk
Heli Kirjastus
Kujundaja- Liis Karu
Toimetaja- Aet Karolin
Illustraator- Lisette Eriste

Pool aastat tagasi olin ma selleks väga valmis. Jalutasin tihti Pirital, silmitsesin lahkuvaid laevu ja teadsin, et ühel päeval olen ma sellel laeval. Ja nüüd olingi. Teel Ameerikasse. Unistuste maale. Ei, mitte laevaga. Kõigepealt ikka laevaga Soome ja siis lennukiga Ameerikasse. Aastaks. Lapsehoidjaks.

Pool aastat tagasi tundus see ainuvõimalik variant oma elu uuesti joonde saada... Või pigem oma elust välja saada. Sest mu elu oli väljakannatamatu ja ma ei teadnud, kuidas kogu olukorda lahendada.

Siis aga polnud mu elus Krisi. Nüüd on. Või oli? Sest mina lahkusin, aga tema jäi ning ma ei saa sinna midagi teha.


Heli Künnapas´e kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine- need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.


Heli Künnapas on varem avaldanud teosed: Lõpupidu (2011), Homme on ka päev (2013), Tristan (2014), Minu ilus elu maal (2015).