Esmaspäev, mai 13, 2019

J. Moyes "Pärast sind" (mai III)

350 lk
2016, kirjastus Kunst



"Pärast sind" on raamatu "Mina enne sind järg".

Kuna siit saad lugeda, kui vaimustunud ma olin raamatust "Mina enne sind", siis oli loomulik, et loen kohe läbi ka järgmise osa. Kui nüüd hästi lühidalt kokku võtta, siis... see oli nagu teine maailma. Täitsa teine lugu. Tunnistan, et pärast esimese raamatu lugemist guugeldasin ja otsisin arvamusi, nii et tegelikult olin juba lugenud, et teine osa on kehvem ning kolmas pidi taas parem olema. Seda näen siis, kui selle raamatu suudan raamatukogust kätte saada. Kuna kolmanda osa tegevus toimub aga New Yorgis, siis juba selle eest saab raamat minu käest ette plusspunkte. Lihtsalt niisama.

Hoolimata mitmest suht raskest õnnetusjuhtumist ning mitmetest elumuutvatest uudistest tegevus ikkagi kuidagi seisis minu jaoks. Kõik need äkilised pöörded toimusid nagu ettekirjutatud mustri järgi, et kui elu läheb liiga rahulikuks, siis tuleb midagi ootamatut sisse kirjutada. Jah, autor kirjutas kõik need juhtumid üheks looks kokku, aga see oli eelmisest loost kuidagi nii eemalseisev ja erinev.

Kui "Mina enne sind" oli täis tundeid ning emotsioone, siis seekordses osas kas jäid teemad minu jaoks lihtsalt nii võõraks või... lihtsalt polnudki emotsioone. Isegi kogu see leinamine polnud väga usutav. Vaid mõnes üksikus kohas tundsin, et Louisa lein on päris ning tunnetatav.

Samas erinevate tegelaste eludega edasiminek oli hästi loogiline. Nii see tihti ju käibki, et inimesed liiguvad aastaid lihtsalt mingit eluliini pidi edasi... aga tavaliselt nendest nö tavalistest osadest ei kirjutata enam raamatut.

Nii et selles osas olen küll veidi pettunud, kuid Jojo Moyes´i teoseid tahan kindlasti veel lugeda ning selle sarja 3.osa loen ka läbi.


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 17 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Pühapäev, mai 05, 2019

J. Moyes "Mina enne sind" (mai II)

405 lk
2013, kirjastus Kunst





Kõige õnnelikum olin selle raamatu lugemisel sellepärast, et raamatu lõpetasin öösel kell 3. See tähendas, et kõik teised magasid ja ma sain rahulikult viimaste peatükkide lugemise ajal nutta, nii et ei pidanud kellelegi midagi selgitama. Nii kurb oli.

Tean, et olen ilmselt viimane inimene, kes seda raamatut loeb. Kõik juba ammu lugesid. Aga Colleen Hooveri raamatut "Ei iial enam" raamatukokku tagasi viies teadsin kindlalt, et nüüd on Jojo Moyes kord. Tema raamatud on tõesti aastaid mu lugemisnimekirjas olnud, aga ju siis polnud enne õige aeg.

"Mina enne sind" on teos, millele ei oska nagu midagi ette heita. Millalgi olen kusagilt näinud mingit osa filmist, nii et ma ikka teadsin, millest umbes raamat räägib ja ka põhilist lõpu kohta. Sellegi poolest ootasin veidral kombel, et lõpp oleks teistsugune. Kuigi teadsin, et pole. Minu jaoks on see kompliment autorile, kuna ta vedas lugu edasi nii, et ma arvasin, et kõik on võimalik. Ja isegi kui ma teadsin, milline on lõpp, siis ikkagi see kuidagi üllatas... ja pani nutma. Ja mitte vaid korraks, vaid ikka mitme peatüki jagu.

Ausalt, ma ei kujuta ette, kuidas inimesed selliseid filme kinos vaatavad... Aga no ma pole filmi näinud. Äkki seal ei peagi lõpus nii palju nutma.

"Mina enne sind" tegelaskujud olid minu jaoks väga usutavad. Lou pere ja tema ümbritsevate sumbunud väikelinna elu vs rikaste ja edukate kuid sisemiselt õnnetute elu. Üldiselt mulle meeldisid Willi antud õppetunnid, mis sundisid Lou´d oma eluga midagi tegema. Kiunuda võiks mõtte üle, et Lou saab oma elus ägedamaid asju nüüd teha sellepärast, et Will oli kunagi edukas ja pani oma kired raha teenima. Just seda ta Lou´le õpetas- uuri välja, mis sulle meeldib ja teeni sellega! See õpetus mulle meeldis. Willi peres tunduski üldiselt just temal endal olevat kõige elutervem suhtumine ja see ilmselt oli autoril taotluslik. Irooniline, et need, kes ei taha ja ei oska elada, saavad selleks võimaluse, kuid see, kes on oma tegemistest teadlik ning kasutab ressursse, ei saa seda enam teha. Eks Will tuletas Lou´le ka korduvalt meelde, et naisel on võimalusi.

Ma saan aru, et Williga samas olukorras inimestele võib raamat olla solvav, nagu oleks olukorrale vaid üks mõistlik lahendus. Samas olen ka enda raamatute puhul alati rääkinud, et see ei ole millegi propageerimine. Raamat on lugu ÜHEST VÕIMALUSEST, kuidas olukorda saab lahendada. Ja see ei pruugi alati mitte olla parim võimalus. Aga selles loos lihtsalt läheb nii.

Raamatu puhul on minu jaoks üks kriteerium, et ma pean sama raamatu jooksul saama nii naerda kui nutta. "Mina enne sind" täitis need kriteeriumid.

Peategelaste vahelised sarkastilised sõnavahetused ajasid pidevalt turtsuma. Samas oli juba enne lõppu mitmeid kurkukriipivaid kohti, kus ühe või teise poole meeleheide minust lihtsalt läbi voogas.

Mul on hea meel, et lõpuks selle raamatuni jõudsin... ja tõesti- ilmselt oli see minu jaoks lihtsalt õige aeg. Kindlasti loen ka triloogiaks kasvanud teose järgmist osa "Pärast sind". See on mul õnneks juba lugemislaual täitsa olemas.




***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 17 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Reede, mai 03, 2019

C. Hoover "Ei iial enam" (mai I)


336 lk
2017, Pegasus


Kõige negatiivsem avastus seoses selle raamatuga oli, et enne viimaste lehekülgede keeramist teadsin, et tahan nüüd kohe kõik Colleen Hooveri raamatud läbi lugeda... ja pärast mõningast sirvimist netilehtedel tuli meelde, et tema "Lootusetu" on mul juba aastaid tagasi loetud. Mõtteid sellest raamatust saad lugeda minu lugemisblogist siit. 

Kuna "Lootusetu" on ainus raamat, mis on kohalikus raamatukogus saadaval... siis ilmselt pean õhtul oma sünnipäevaks saadud e-lugeri võimalusi lähemalt uurima hakkama.

"Ei iial enam" on emotsionaalne lugu, mis on samaaegselt ilus ja valus. Nagu päriselt! Sisu kokkuvõtet saad lugeda kirjastus Pegasus kodulehelt. Seda ma siia ümber kirjutama ei hakka.

Hakkasin seda raamatut eile õhtul lugema ning enam käest panna ei saanud. Olgu- kell 2 öösel otsustasin ikkagi magama minna, kuid hommikul lasin kohe edasi. See on kindlasti teos, mida tegelikult oleks tahtnud pikema aja jooksul lugeda, et kõik erinevat värvi tunded endast läbi lasta... aga samas ei jõudnud oodata, et teada saada, kuidas kogu lugu laheneb. Tunnistan, et pärast keskpaika oli mul korraks segadus, et kuidas see lugu siis lõppeda võiks. Vahepeal isegi tekkis väike paanika, kui lugu minu poolt ennustatud lõpu poole ei liikunud... aga lõpuks olin ikkagi rahul.

Koduvägivalla teema on ka Eesti avalikkust viimasel ajal palju raputanud. Tegelikult peaks see aga kogu aeg raputama. "Ei iial enam" peaks olema kohustuslik teos kõigile. Üks olulisemaid mõtteid minu jaoks oli peategelase Lily mõte:
"Inimesed mõtlevad alati, miks naised selliseid /vägivalda kasutavaid/ mehi maha ei jäta. Aga kus on kõik need, kes mõtlevad, miks mehed üldse vägivaldsed on? Tegelikult tuleks üksnes neid süüdistada." (lk 246)

Koduvägivalla teema jõuab meediasse enamasti jõulude ja jaanipäeva paiku ehk aegadel, kui alkohol toob välja käitumisviisid, mis tegelikult on alati olemas. Ja kui palju on siiski lugusid, mis välja ei tulegi... lapsi, kes näevad kodus vägivaldset käitumist... lapsi, kes arvavad, et see ongi normaalne viis, kuidas abikaasat kohelda... ja ühel päeval annavad seda edasi, sest see on ainus viis, mida nad on näinud... abikaasasid, kes arvavad, et polegi paremat käitumist väärt ning on nendega toimuva "kõik ise ära teeninud"...

Me ei tea seda! Me ei näe seda! Just sellepärast on sellised raamatud üliolulised, sest räägivad teemast. Panevad mõtlema. Märkama.

Koduvägivalla all kannatavate naistega tegelevad inimesed on öelnud, et väga paljud naised annavad mehele üha uuesti ja uuesti andeks, et lapsel oleks ikka kaks vanemat või neil pole endal raha, ega võimalusi, et olemasolevast kodust välja kolida. Väljapoolt vaadates tundub ebanormaalne, aga sees olles...? Just sellest saamegi raamatus "Ei iial enam" ülimalt hea pildi. Ja samas on tegemist ülimalt positiivse ning pigem romantilise raamatuga. Imetlen autori võimet nii koduvägivallast kui seksist rääkida nii, et lugeja tunneb kõike, mida peab... aga tegelikult pole kirjeldamisega ülimalt täpseks, ega labaseks mindud.

"Ei iial enam" puudutas mind ehk rohkem ka sellepärast, et noorteraamatus "Mälestusteta suvi", mida ma praegu kirjutan, on samuti koduvägivalla teema sees. Küll veidi teises võtmes, kuid tänu oma kirjutisele olen teemale samuti päris palju mõelnud.

"Ei iial enam" oli minu jaoks mõnus, valus, äratav, julgustav, südantlõhestav ja romantiline teos. Nüüd loodan lugemiseks veel midagi sarnast leida. Tõesti meeldis väga.


***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 17 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.