S. Collins "Lõikuspäeva päikesetõus" (detsember II)

392 lk

2025a, Tänapäev

Huuh, need eellood on alati selline kahtlane teema - ühelt poolt tahaks ju nii väga taas armsate tegelaste juurde tagasi tulla, aga teisalt ... võib juhtuda see, mis minu jaoks selle looga juhtus. Nimelt asusin seda lugema suurte ootustega, kuid üsna kiiresti mõistsin, et kõik justkui kordub. 

"Näljamängude" triloogia oli minu jaoks üks esimesi tutvumisi fantaasia valdkonda jäävate teostega. Praeguseks on nende esimeste raamatute lugemisest möödas juba rohkem kui 10 aastat. Filme vaatan just taas uuesti üle. President Snow noorusaega puudutavat "Laululindude ja madude ballaadi" lugesin mõned aastad tagasi. See mulle kohe üldse ei meeldinud. 

"Lõikuspäeva päikesetõus" oli minu jaoks kindlasti hulga kõnetavam kui "Laululindude ja madude ballaad". Mulle meeldib väga, kuidas Collins kirjutab ning see haaras kaasa. Samal ajal aga tundsin seekord eriti teravalt paralleele ja kordusi Katnissi tegevusega. Leidsin ennast pidevalt mõtlemast, et kuidas autor siis ühe või teise Katnissiga juhtunud asja areenil või ka väljapool seda lahendab. Isegi kui püüdsin oma mõtteid vaigistada, siis juhtus loos jälle midagi sellist, mis need kaks lugu omavahel tugevalt ära sidus. 

Pinget alandas muidugi ka see, et oli teada, et Haymitch peab ellu jääma, sest noh ... järgmised raamatud ju on tulemas. Selle sarja uutel lugejatel on muidugi võimalik hoopis sellest raamatust alustad (või madudest ja laululindudest) ning nii põnevust veidi tõsta. 

"Näljamängud" on minu jaoks kindlasti üks sari, mille puhul kadestan neid inimesi, kes saavad seda nullist avastastada. Seda põnevust ja kaasaelamist tahaks ise ka uuesti tunda. 

Kokkuvõtlikult oli mul seda raamatut lugedes tore, aga ... mitte liiga tore. Lugemine kippus venima ning liiga palju ma loole, ega tegelastele kaasa ei elanud. Samas aga oli ikkagi mõnus lugemiskogemus ning ma ei kahetse sellele raamatule kasutatud aega. 

***

Minu raamatuid saad tellida siit: 

"Sündinud kirjanik"

"August"

"Raamatukogu viimased päevad"

Kõik Heli Künnapase raamatud

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse 
e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.

S. Collins "Laululindude ja madude ballaad" (juuni V)

 480 lk

2020, Tänapäev

Olen Suzanne Collinsi "Näljamängude" trilooga fänn. Eelmised kolm raamatut meeldisid mulle väga ja neelasin neid järjest. Viimase raamatu lugemisest on möödas üle 6 aasta, nii et uues osa ilmumine ja ootus tegid veidi ärevaks. 

Sellised enne või pärast lood, mis on väga pika vahega kirjutatud, on tavaliselt kas suur õnnestumine või suur ebaõnnestumine. Nii lükasin seda raamatut riiulis pikalt edasi-tagasi, enne kui julgesin avada. 

Kahjuks kuulun nende hulka, kes seekordsest osast erilist lugemisnaudingut ei saanud. Eestikeelne raamat näeb kindlasti küll ilus välja ning mulle väga meeldib sisus kasutatud paber. Lugeda on väga mõnus. 

Lugemine läks aga väga vaevaliselt. Eriti kuna ma tahtsin, et see raamat mulle väga meeldiks ja otsisin iga väikest konksu, mis mind kaasa elama paneks. Aga ... raske oli. Täitsa käima läks lugu minu jaoks lõpus ja ... siis see sai otsa. 

Snow oli minu jaoks väga võõras. Alles viimases peatükis hakkas ta seostuma teistest raamatutest tuttava Snow´ga. Samal ajal jäi ikkagi õhku Lucy Gray olemus, sest ma ei suutnud lõppu kuidagi ülejäänud looga siduda. No vähemalt oli see muutus väga keeruline seedida. 

Kogu lugu toimus aeglaselt ja pidevalt käis eelmiste (järgmiste!) raamatutega seoste otsimine. Õmbluskohad olid liiga tugevalt märgatavad ja tegid loo terviklikkuse nautimise keeruliseks. Loost endast oligi nagu olulisem avada taust triloogiast tuttavatele teemadele või nimedele vms. 

Väga palju oli kordamist, mis tekitas taaskord tunde, et õmblemisel on tükid liiga palju teineteise peale läinud ja tegelikult ei peaks nii olema.

Mul on hea meel, et selle raamatu läbi lugesin. Kindlasti pole see halb raamat, aga kui oled lugenud eelmisi ja ootused on kõrged, siis vähemalt minu jaoks oli keeruline nautida. See polnud enam see lend.

***

Sel aastal ilmub sarjas "Mõni õhtu romantikat" 12 raamatut. Ettetellimisel alati soodsam. Enda raamatu saad TELLIDA siit!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

 

S. Collins "Pilapasknäär" (aprill III)

332 lk
2011, Tänapäev

Pärast teise osa lõpetamist mõtlesin "Näljamängude" triloogiast pausi võtta ja hiljem edasi nautida, kuid ei suutnud. Soov teada saada, kuidas lugu edasi läheb, oli nii suur, et nüüd siis kõik kolm osa loetud. Kartsin, et paari nädalaga umbes 950-lehekülge samade tegelastega ja samas teemas läheb igavaks, aga mu kartus oli asjatu. Ka kolmas teos oli lennukalt kirja pandud ning selles oli palju ootamatuid pöördeid. Loomulikult jätkus armukolmnurk peategelaste vahel.

Täna lugemist lõpetades tundsin üle hulga aja nö raamatuleina ehk seda, kui oled põhjalikult mingis teemas sees ja siis saad aru, et see on otsas, kõik, lõpetatud. Kuna see on kellegi teise kirjutatud lugu, siis ei kõlba nagu ise edasi fantaseerida ka...

Nii et ehk olete nüüd juba aru saanud, et jäin loetuga väga rahule!

S. Collins "Lahvata leek" (aprill II)

320 lk
2010, Tänapäev

Esimeses osas lummanud tempo ja lennukus jätkub ka Näljamängude triloogia teises osas. Eelmisest raamatust tuttavad tegelased haarasid ka teises osas sama palju. Annab tunda, et autor on televisioonis töötanud, sest lugemise ajal on väga lihtne silme ees kujutada pilte toimuvast.

Nii et mõne aja pärast asun kolmanda osa juurde.

S.Collins "Näljamängud" (aprill I)

304 lk
2014, Tänapäev

Vaimustun siin jälle!
Raamatutest tehtud filmide puhul on ikka mure, et kas raamat või film on parem. Näljamängude triloogiast rääkis mulle õde-Karin juba varem, aga kuna tegemist oli fantaasiaga, siis siiani see mu lugemislauale polnud jõudnud. Siis aga juhtusin kogemata filmi nägema. Kusjuures samal ajal tegin ise arvutis tööd... aga sellegi poolest suutsin nii palju filmi näha, et vaimustusin.

Järgmisel päeval suundusin kohe raamatukogusse. Tükk aega läks, enne kui raamatud leidsin, kuna mul polnud õrna aimugi, kus fantaasia raamatud asuvad.

Raamat loetud ja vaimustus sama, kui peale raamatu lugemist. Minu jaoks olid raamat ja film mõlemad ühtlaselt head ja täiendasid teineteist. Kumbki ei rikkunud teist. Raamat on hoogsalt kirjutatud. Karmimad võitlused, romantilised stseenid ja igavikulised arutlused vaheldusid omavahel. Filmi vaadates mõtlesin, kuidas küll kogu tegevus raamatus välja näeb ja kui kaua raamatus tegelane metsas saab luusida, ilma, et see lugedes igav oleks. Aga sai. Päris mitusada lehte sai. Ja põnev oli ka.

Nii et laual on juba järgmine osa ehk "Lahvatab leek" ja ma ei tea, kes minu asemel homme lugejatega kohtuma läheb, sest mina loen kodus "Näljamängude" triloogiat :)