Kolmapäev, detsember 31, 2014

Lugemisaasta 2014

Lugemisaasta 2014 on läbi saanud koos kalendriaastaga.

Käesolev aasta oli minu jaoks eriline, kuna ilmus mu noorsooromaan "Tristan", mis on minu kolmas raamat. Mitu kuud sellest aastast kulus ka mu järgmise teose "Minu ilus elu maal" lõpetamisele-koostamisele-korrastamisele. See peaks lugejateni jõudma hiljemalt 2015.a jaanuari lõpus. Nii et üsna varsti.

Teiste kirjutatust aga lugesin järgmisi raamatuid:
1. Tõnu Õnnepalu "Paradiis"
2. Paulo Coelho "Viies mägi"
3. Claudia Joseph "Kate: printsessiks saamise lugu"
4. Rick Warren "Eesmärgist juhitud elu"
5. Erik S. Reinert "Globaalne majandus: kuidas rikkad rikkaks said ja miks vaesed üha vaesemaks jäävad"
6. Andrus Kivirähk "Jumala lood"
7. Rein Raud "Rekonstruktsioon"
8. Souad "Elusalt põletatud"
9. Mihkel Mutt "Kooparahvas läheb ajalukku"
10. Margit Peterson "Segavereline"
11. Janka Lee Leis "Vihmasaatjad"
12. Aile Alavee "Luule, ametnik"
13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad"
14. Lea Jaanimaa "Tule eile meile"
15. Inga Raitar "Suhtesõlmed. Köitvast seksist tõelise armastuseni"
16. Kati Saara Vatmann "Tuusik teisele kaldale"
17. Roone Roost "Mis sul viga on"
18. Inga Raitar "Karmavõlad"
19. Aita Kivi, Dagmar Lamp, Kati Murutar, Inga Raitar "Seiklus neljale"
20. Marian Suitso "Hobusehullud"
21. Merike Mikk "Tahan Soome elama"
22. Aita Kivi "Lähedal"
23. Joel Haahtela "Kadumispunkt"
24. Juku-Kalle Raid "Eelarve. Friigikogu rahvuseepos"
25. Erik Tohvri "Mere taga"
26. Koostanud Margit Peterson "Pärnu kirjarahva antoloogia"
27. Valdis Rumnieks "Iidse tamme saladus"

Nii et eelnevasse ritta võib lisada rekordaasta:
2007a- 13 raamatut
2008a- 19 raamatut
2009a- 24 raamatut
2010a- 15 raamatut
2011a- 13 raamatut
2012a- 14 raamatut
2013a- 26 raamatut
2014a- 27 raamatut

Ma ju räägin- iga lisanduva lapsega jõuan rohkem tehtud! Teoreetiliselt võib öelda, et lõpetasin veel 2 raamatut... või isegi kolm, sest kevadel sai kirjastajale saata "Tristan", suvel lõpetasin ühe noorsooromaani "Tähtajaline elu", mis tuleb veel üle käia ning sügisel lõpetasin elulise teose "Minu ilus elu maal", mis varsti ilmub.

Lugemisvara valik oli seekord jälle suht mitmekesine. Selles on nii vanu tuttavaid, kui uusi ja huvitavaid autoreid, konkurentidega tutvumist, ettevalmistavaid teoseid minu järgmisteks kirjutisteks, mõtlemapanevamaid raamatuid, kui ka lihtsamakoelisi. Pika aja jooksul koostatud lugemisnimekirjast sain mitu teost maha kriisutada. Samas aga sain juurde toredaid sõpru, kes kirjutavad... ja juba mu sõbrad kirjutavad nii palju, et ei jõua kõike äralugeda.

Aitäh, lugemisaasta 2014, et olid!

Teretulemast 2015.lugemis- ja kirjutamisaasta!

V. Rumnieks "Iidse tamme saladus" (detsember IX)

169 lk
2004, Tormikiri

Keskmisele koolieale mõeldud ulmeline põnevusjutt, milles ühe 12-aastase poisi kätte satub iidne käevõru. See unikaalne ehe muudab poiste elu põnevaks ja eluohtlikuks, sest sama aaret jahivad ka kurjategijad ning kunstiäritsejad.

Ma pole küll päris õiges vanuses selle raamatu lugemiseks ja minu ette jäi see hoopis ühel muul põhjusel. Kuid ma usun, et see võiks ka noortele meeldida, sest kirjutatud on väga liikuvalt, pidevalt midagi toimub, kõik on loogiline ja pinge püsib lõpuni.

Teisipäev, detsember 30, 2014

Koostanud M. Peterson "Pärnu kirjarahva antoloogia" (detsember VIII)

185 lk
2014, kirjastus Hea Tegu


Huvitav ja ebatavaline kogumik viieteistkümne Pärnumaa autori loominguga. Siin on luulet, proosat ja näidend. Kogumiku koostaja Margit Peterson on kokku kogunud omanäolise seltskonna kirjutajaid, kelle erilaadseid kirjatükke on päris huvitav segamini lugeda.

Siinkohal tahaks teha keks-keks: vahva Margit on ka mind järgmise antoloogia autorite ridadesse lisanud, nii et eks üheks käesoleva teose lugemise põhjuseks oligi, et tekkiks endal aim, mida võiks ise kirjutada. Nüüd siis aimdun ja kirjutan siin.


Esmaspäev, detsember 29, 2014

E. Tohvri "Mere taga" (detsember VII)

232 lk
2012, Varrak

Tohvri jõudis mu lugemislauale ikka seetõttu, et see troonib ka paljusid laenutusedetabeleid. Ikka tahan teada, miks teda nii palju loetakse.
"Mere taga" algas paljutõotavalt. Teose peategelaseks on Jaanus, kes läks Soome bussijuhina tööle. Teiseks peategelaseks Soome arstiks läinud Loone. Mere taha tööle käivate inimeste teema on viimastel kuudel ju meie pereski aktuaalne ja nii kõnetasid esimesed paar peatükki väga. PÕhjuste ja inimeste tunnete kirjeldamine oli väga reaalne. Olin juba vaimustunud ja arvasin, et mu senine arusaam Tohvri teostest on ekslik.
Aga siis hakkas kõik korduma ja minu jaoks ei olnud romaanis oodatud arenemist. Kogu keskosa kordaski teose algust ja siis järgmise arenguna tuli juba lõpp.

Selline vahva ühe õhtu lugemine oli!

Pühapäev, detsember 28, 2014

J.-K. Raid "Eelarve" (detsember VI)

251 lk
2013, Ema ja Isa OÜ


Raamatupoe kodulehel on järgmine tutuvustus:
Riigikogulane ja kirjanik Juku-Kalle Raid annab oma uues raamatus aimu, kuidas öötundidel riigikogu friigikoguks muutub. Lugeja saab absoluutse pildi, mis toimub meie parlamendis öötundidel venitamisistungite ajal. Kas see raamat on pööraselt kurb või kohutavalt naljakas, jääb iga lugeja välja mõelda. Kõik variandid võimalikud, nagu öeldakse. Juku-Kalle tulevärklikule teosele on kirjutanud kommentaarid Mart Laar, Mart Nutt ja Eiki Nestor ning pildid joonistanud Marek Strandberg.

Lugesin kõnealuse ööistungi toimumise ajal Juku-Kalle FB lehelt osasid kirjutisi, seega raamatus eesootav polnud üllatus. Ma arvan, et eelolevate valimiste eel võiks see olla kohustuslik lugemisvara kõigile valijatele. Jah, võib arutleda teemal, et kas on viisakas kaasriigikogulaste kohta nii kirjutada... kuid samas- kas meie poolt valitud inimestel on õigustatud niiviisi kõigi aega ja raha raisata?

Aga see jäägu igaühe enda otsustada. Nii lugedes, kui pärast valimiskasti juures.

Mõned tsitaadid:

"Vaheaega nõudnud Valeri Korb pööritas oma pingis totralt ja ütles korraga asespiiker Jüri Ratasele: "Aitäh, proua juhataja! Ma võtaks nüüd vaheaja!" (lk 162)

"Mati Raidma aga pillas saalis absoluutse pärli: "Riigikogu on läbilõige ühiskonnast, aga kes kurat käskis nii sügavale lõigata!" (lk 210)

Reede, detsember 26, 2014

J. Haahtela "Kadumispunkt" (detsember V)

94 lk
Loomingu Raamatukogu nr 4-5/2014


Täiesti müstiline teos sellest, kuidas kirjutada haaravalt mitte millestki.
Peale alustamist, ei suutnud ma seda teost käest panna. Samas ei toimunud seal peaaegu midagi. Kuid selline märkamatu pinge ja ootus oli kogu aeg üleval.
Minu jaoks oli see esmakordne tutvus Haahtela loominguga. "Kadumispunkt" räägib uurimisretkest teise Soome kirjaniku, Raija Siekkineni jälgedel. Kõige rohkem saab selgeks see, kuidas midagi ei saa selgeks ja kuidas keegi Raijat väga ei tundnud. Aga see, kuidas Haahtela sellest räägib, on tõesti lummav. Kuidas nii väheste sõnadega on võimalik nii palju öelda. Tõesti, tekstis pole midagi üleliigset ja samas kõik, mis vaja, on olemas.

Joel Haahtela
(1972) on erialalt arst, psühhiaater ja peab seda ametit ka praegu ikka edasi.


Mõned tsitaadid:
"/---/ ma tundsin sedasama, osalt meeldivat õudu nagu kunagi noorest peast- et asjad vaid juhtusid, et neid ei saanud eriti palju mõjutada, et maailm oli ja tuli vastu ja sellega pidi leppima sellisena, nagu see oli; et igaüks oli üksinda, ja polnud teist võimalust, kui tõusta hommikul üles, panna riidesse, astuda tänavale, käia kindlal sammul teiste seas, vaadata, kuhu see viib." (lk 18)
"Lisaks olid kunstnikud tihtilugu raske iseloomuga ja kõige paremad surnust peast, kenasti muuseumis, igatahes oli neist siis vähem tüli." (lk 25)
"Ja miks see lahkumise kihk, kui igale lahkumisele järgnes vältimatu tagasitulek; tagasi iseenesesse, tagasi selle juurde, mis oli või mille eest oli tahetud põgeneda?" (lk 84)

Laupäev, detsember 20, 2014

A. Kivi "Lähedal" (detsember IV)

239 lk
2008, AS Ajakirjade Kirjastus


Jätkuvalt olen Eesti autorite lainel.
Raamatu pealkiri on "Lähedal", kuid tahaks sellele vägisi lisada "...ja siiski nii kaugel."
Teos räägib läbi mitme aastakümne vahelduvalt ühe eduka naise lugu, kes peale koondamist läheb Kreetale ning sealsete nädalate jooksul siis olnud meenutab.
Juttu on suhetest erinevate pereliikmete (ema, isa, poolõed jne) ning meestega (armukesed, elukaaslane vms). Kõigi nende suhete puhul aga jäigi tunne, et kuigi inimesed on teoreetiliselt lähedal, siis on nad ikkagi kuidagi kauged... Ühestki neist tegelastest ei jäänud muljet, et nad peategelasega väga lähedased oleksid.

Stiililt on see mõnus teos, hästi loetav, silme ette tekivad pildid kirjeldatust. Kuigi väga aktiivset tegevust ei ole, siis pinge püsib ikka pidevalt üleval.
Veidi häiris liiga tihe ajastu vahetamine. Uue peatüki algul oli küll ilusti ära toodud tegevuse aastaarv, kuid sellegi poolest kippusid need segi minema. Samas oli just see võte, mis sundis rohkem kaasa mõtlema ning andis sisule kindlasti juurde.

Tsitaat:
"Kui pole ühist minevikkuega lootust ühisele tulevikule, ollakse vaba nii süüdistustest, kahtlustest ja kõhklustest kui ka kujutlustest, mis olevikust eemale kisuvad. Olude sunnil olime vaid siin ja praegu- ning saime sellest parima, mis võimalik oli." (lk 235)

Laupäev, detsember 13, 2014

M. Mikk "Tahan Soome elama!" (detsember III)

91 lk
2014, OÜ Pallimeri, Merike Mikk

"Tahan Soome elama! Teejuht: konkreetsed näpunäited ja tõsielulood" on väga praktiline paaritunnine lugemine, mis käsitleb tõesti enamusi küsimusi, mis Soome tööleminekut planeerides võiks tekkida. Tõsielulugudest arvasin millegi pärast raamatu tutvustust lugedes, et need on pikemad ja sisukamad. Aga mingi pildi andsid needki.

Kui enamusel meist seostub sõnaga SOOME Kalevipoegadeks ristitud eesti mehed, koristajana töötavad naised või viimasel ajal ka mugavuspagulased, siis minu jaoks on peale selle teose lugemist Soomest hoopis teine pilt ja arusaam. Tekkis tõsine huvi kogu selle süsteemiga tutvumiseks. Tundub, et meil on tõesti palju õppida... ja samas ID-kaardiga tehtavatest tehingutest ei sooviks ma küll mingi hinna eest loobuda.

Neljapäev, detsember 11, 2014

M. Suitso "Hobusehullud" (detsember II)

352 lk
2013, Tänapäev

Päeviku vormis kirjutatud noorsooromaan koolis "nähtamatute" hulka kuuluvast Johannast, kes ühksanda klassi algul leiab endale uue hobi- ratsutamine! Sellega tegelemine aitab tal läbi erinevate keerdkäikude ka klassikaaslaste seas populaarsemaks muutuda.

Igati viieline teos! Selline ilus ja suht etteaimatav. Seega turvaline lugemine, kus kõik, kes peavad, saavad omavahel kokku, halvad saavad karistada ja head oma kannatlikkuse eest tunnustatud.

Aga hobustega seonduvast oli päris palju juttu ja tuletas küll meelde, et ratsatrenni peaks minema! :)

Pühapäev, detsember 07, 2014

A. Kivi, D. Lamp, K. Murutar, I. Raitar "Seiklus neljale" (detsember I)

247 lk
2009, AS Ajakirjade Kirjastus

Naistekas. Selle sõna kõige paremas mõttes ehk et naiste kirjutatud teos naistele.
Loetud sai paari päevaga, sest lihtsalt vaba aega polnud rohkem. Nii, kui raamatu käest ära panin jäi kripeldama, mis ikka edasi saab?
"Seiklus neljale" on nelja autori poolt ühiselt kirjutatud teos, kus igaühel on oma tegelane, kelle kaudu ta räägib. Naised võidavad kõik nädalase reisi luksuslaevaga, mille jooksul räägivad üksteisele etteantud teemadel lugusid. Teemadeks on näiteks teine naine, häbi, emad ja tütred jne.
Kuna omavahel suhtlevad võõrad inimesed, kes arvatavasti tulevikus enam ei kohtu, on jutustused ja ülestunnistused ausad ja avalad.

Väga eluline raamat, kust iga naine ennast mingis tegelases kindlasti üles leiab. Võib olla isegi kõigis midagi. Nii on mõtlemapanevaid juhtumisi ja mõtteid küll ja küll.

Mõned tsitaadid:
Ka minul endal on alati olnud häbi kuidas-sul-läheb-küsimusele vastata: jah, mul läheb hästi! Isegi siis, kui tegelikult läheb kohe väga kenasti. See tundub natuke piinlik: äkki küsijal endal ei lähe parasjagu sugugi nii hästi? (lk 148)
Ma usun, et küll sa aru saad, milline on õige suund. Milleks muuks me elame, kui ainult selleks, et lõpuks mõista tehtud vigu. Ja aru saada, millistel hetkedel on õige suuna pealt valele poole keeratud...(lk 235)
"Kuldset keskteed" pole olemas. /---/ Tean nüüd, et ei laste ega liisingute nimel ei tohi kummi kuhugi keskpõrandale kokku venitada, nii et kõik on tegelikult õnnetud. Ei saa olla "natuke õnnelik"- nii, nagu ei olda "natukene rase". Sa kas oled või mitte.(lk 241)

Reede, detsember 05, 2014

I. Raitar "Karmavõlad" (november)

191 lk
2013, Legend


Nagu raamatu tagakaanel kirjutatud, on "Karmavõlad" ühteaegu romantiline armastuslugu ja samal ajal ka põnev fantaasia inimsuhete taga kulgevate salapärast saatuseniitide teemal.

Samal ajal jälgitakse kolme lugu, mis toimuvad tänapäevases Eestis, 1548-1579a Tiibeti kloostris ja 1845-1846a näljahädas Iirimaal. Näiliselt täiesti erinevad lood ja inimesed tegelevad tegelikult kõik armastuse otsimise ja selle sõnastamisega. Püüdes aru saada, mis on teiste inimeste roll meie elus ja meie oma nende elus.
Kuidas seda täpselt tehakse, lugege ise. Kõike ei saa ette rääkida.
Raamat on mõnusalt kirjutatud, seda on hea lugeda.

Raamatu kohta saab veel lugeda siit: Karmavõlad.

Mõned tsitaadid:
"Karmavõlad on alati vastastikused. Nende puhastamine on alati vastastikune. Meie teed ei ristu ju kunagi juhuslikult. Minu palved ja õnnistused on sinuga, armas sõber. Me veel kohtume. Siis kui kõigi võlad kõigi ees on tasutud."