Teisipäev, aprill 17, 2012

E. Hemingway "Ja päike tõuseb" (aprill)

Ma mäletan keskkooli ajast, et Hemingway meeldis mulle tohutult.
Peale selle raamatu lugemist ma selles enam nii kindel ei olnud. Jah, ma lugesin erinevaid arvustusi ja analüüse selle teose kohta ja saan teoreetiliselt aru, millest jutt käib.
Romaani käigus läheb üksteisega erineval moel seotud noorte kamp Hispaaniasse pidustustele. Ja sellest kogu teos ongi. Et nad lähevad ja mida teevad- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel kindlasti jooma... jne.
Ja sellest raamat koosnebki!

Jah, ma saan aru, et selle romaaniga näitab ta, et enamus tegelasi on sõjast räsitud ja ei suuda luua püsivaid suhteid, ega isegi omavahel midagi asjalikku rääkida. Vestlused on pingutatud ja tühised. Samas on üks tegelastest selline, kes on sõjast kõrvale jäänud, sellest masendavast kogemusest puutumata ning suudab tõeliselt armastada. Teiste poolt toob see kaasa aga pilkamise ja mittemõistmise.

Ja no kõige seda arvesse võttes oli see raamat minu jaoks igav. Kindlasti loen millalgi Hemingway´d veel, aga ju see teos, oma lihtsakoelise tegevusega, oli minu jaoks liiga kõrgelennuline. Ei suutnud seda nautida.