Reede, juuni 14, 2013

K. Murutar "Projektilaps Pärnust" (juuni I)

Raamatu ostsin juba mitu kuud tagasi, kuid lugemahakkamiseks polnud ikka kuidagi õige aeg. Nüüd jõudsin lõpuks ka selleni.

"Projektilaps Pärnust" on Kati julge ja otsekohene jutustus tema lapsepõlvest. Lugemine läks ladusalt. Pärnumaalasena oli pidev äratundmisrõõm tuttavate kohtade üle.

Ma olen alati arvanud, et olen õigel ajal sündinud, sest poleks nõukogude aega üle elanud. Kogu raamatu jooksul lootsin kiiremini jõuda tema praeguse elukorralduseni, mis mind vägagi haarab ja motiveerib... aga selleni ei jõudnudki. Samas aga mõjutabki ju meie lapsepõlv edasist elu ja Kati lapsepõlvest lugedes saan aru küll, miks ta nüüd NII peab elama.

Raamatu jooksul jõudsin rohkem kui ühe korra mõelda, et oleks tore, kui kõik vanemad suudaksid oma lastele sellise loo kirja panna... saaksime kõik teineteisest paremini aru.

Päriselul põhinevate raamatute mõte peaks olema eelarvamuste muutmine. Kui ma Katit ei tunneks, võiks öelda, et see raamat muutis minu arusaama sellest, milline ta meedias paistab. Aga kuna me pole ammu enam ainult meedia-tuttavad, siis minu jaoks andis see raamat tema isikule nö tausta juurde, kuid üldist pilti ei muutnud. Teda mittetundvatele inimestele aga soovitan projektilast lugeda, sest tausta teades liigub keel harvem kuulujuttudele kaasa rääkima.