R. Thayne "Sweet Laureli kosk" (detsember XIV)

272 lk

2019, Ersen

Mind panevad alati imestama inimesed, kes teavad, mida on raamatust oodata ja siis ... vinguvad selle üle, et see seal olemas oli. No näiteks, et kui on lühiromaan ja siis on kommentaar, et teos oli nii lühike ja vähe tegevusliine. Või vastupidi- lühiromaanis on palju tegevusliine, kuid neisse polnud mindud sügavuti. Kui hakkad romantlist lühiromaani lugema, siis võib ju arvata, et nii see ka on ning teatud lehekülgede vahele mahub vaid teatud kogus inimesi ja tegevusi.

Segase jutu mõte on, et ma võiks öelda, et lugu oli ettearvatav, kirjutatud pikemalt, kui minu arust vaja oleks, täis kohustuslikke osi, mida sellise loo lõpuni jõudmiseks vaja on. Aga ma ei ütle seda, sest see oli selline, nagu on olnud kõik minu loetud Harlequini raamatud, seega teadsin, mis mind ees ootab. Nii ka oli. 

Kui kõrvale jätta see, milleks juba valmis olin, siis mind häiris, et lugu algas sealt, kus kõik oleks juba nagu toimunud. Raamatu jooksul juhtus hulga vähem kui see, mis loo algusele eelnevatel kuudel juhtus. Ootasin muudkui, et saan neist sündmustest rohkem teada, aga lõpuni välja jäin kuidagi väga kaugele.

Tegelasi oli esimestel lehekülgedel päris palju ning minu arust mõnega ma hiljem ei kohtunudki. Või vähemalt ei jäänud nad mulle meelde, et oleks taaskohtumisel kuidagi rõõmustada saanud. 

Armas oli, et üheks oluliseks tegevuskohaks oli väikelinna raamatupood/kohvik. See oli linnakese elanike jaoks olulisel kohal. 

Segadusseajav oli ka raamatu kaanepilt, kuna kuigi tagakaanel oli jutt kevadest ning tütre leinamisest, siis tegelikult toimus suurem osa tegevusest talvel ja jõulude ajal. Kevad ning sellega kaasnev oli vaid lõpus ja kuidagi väga pinnapealselt. Samuti oli tütre leinamine taustal olemas, kuid tegelikult ei tundunud see peategelase Maura jaoks üldse kõige olulisem teema olevat.  

Noorelt tehtud vead, rääkimata jutud, saladuslik(ud) rasedus(ed), taaskohtumised, armastuse leidmine ja kaotamine - need olid teemad, mille vahel sujuvalt ning tasakaalukalt pendeldati. Hästi rahulik ja turvaline lugu, mis kindlalt sadamasse juhiti.

***

Uued ja põnevad noorteraamatud leiad Heli Kirjastuse kodulehelt! Sobivad ka südamest noortele lugejatele!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud umbes 30 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".

Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.