376 lk
2013, Varrak
Alustame sellest, et kindlasti loen seda sarja edasi. New York on minu jaoks muidugi haarav tegevuspaik (isegi, kui ma loodan suuremat osa raamatus kirjeldatud tegelasi seal mitte kunagi kohata). Samuti on kogu see Varjuküttide ja muude olendite maailm päris mõnusalt välja mõeldud.
AGA ... autori kirjutamisstiil on minu jaoks väga ebaühtlane ning mitmeski kohas mühisesin omaette, sest asjad läksid kas liiga kiiresti või liiga aeglaselt.
Samuti ei haaranud mind kuidagi kaasa suurimad probleemid. Näiteks Jace´i probleemid perekonnaga. Sain aru, et Jace oli segaduses, kuna väidetavalt on ta isa keegi teine, kui ta kogu oma ülejäänud elu arvas. Tema sellest tulenevad käitumised ja kahtlused ja tegevused polnud aga minu jaoks piisavalt sügavad ning loogilised.
Viimane lause kirjeldab hästi seda, mida suure osa selle raamatu lugemisest tegin - mõtlesin, kuidas mina seda asja lahendaks. Kuna loen praegu neid fantaasiaraamatuid taas sellepärast, et varsti targemana enda triloogia kirjutamise juurde naasta, siis on mu tähelepanu ning otsustusvõime kindlasti kõvasti kallutatud.
See toob järgmise probleemi juurde, mis mind raamatus häiris - armukolmnurk. Jaa, see oli olemas. Eiii, see ei haaranud mind. See oli nii nõrk, et oleksin korduvalt tahtnud raamatusse ise vähemalt mõne lause juurde kirjutada, et need magusvalusad hetked natukenegi kauem kestaksid.
Samas oli neid hetki piisavalt, et edasi loen juba seepärast, et näha, kuidas selle armukolmnurga teema laheneb (eriti teades, et päris-päris mitu raamatut on veel).
Kui ma oleks selle sarja ilmumise ajal avastanud, oleksin ehk rohkem vaimustunud. See oli aga aeg, kus ma enda arvates fantaasiakirjandust ei armastanud (ehk siis ma isegi ei lugenud seda!), seega nüüdseks olen selliseid raamatuid lugenud ikka juba päris mitmeid. Nii polnudki midagi ülimalt uut ja üllatavat.
Midagi aga selles kõiges siiski ilmselt oli, sest isegi üllatustevabalt soovin edasi lugeda. Seda ma tahangi, et hea raamat minuga teeks - haaraks kaasa ka siis, kui ma ei tea täpselt, et miks ja mis selles mind tagasi pöörduma sunnib.
***
Minu värskeima noorteraamatu saad tellida siit: "Mälestusteta suvi", 2.osa.
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar