reede, august 03, 2007

Elme Väljaste "Nektarilind" (augustikuu raamat)

Mõnus lugemine! Päris mitmeid tabavaid mõtteid, kuid samas mitte väga keeruline ja filosoofiline. Kindlasti ei kahetse, et lugesin. Hea suvine puhkuseaegne teos.

Minu arvates võib küll öelda, et (vähemalt selles raamatus) kirjutab Elme Väljaste meie ümber olevatest inimestest meile kõigile. Mitmed probleemid ja mõtted tulid tuttavad ette :) Lõpp oli natukene ettearvamatu, kuid kindlasti positiivne. Peale raamatu lugemist jäi hea tunne... ja muidugi tekkis energiat ja motivatsiooni kirjutamiseks.

Eks seda ju üks hea raamat peabki tegema: andma mõtteid ja motivatsiooni oma elus teha midagi, mida oled ammu planeerinud, aru saada iseenda prioriteetidest ning neile vastavalt käituda. Väljaste Nektarilind küll vahepeal tundus natuke venivat, kuid lõppkokkuvõttes mõjus see raamat mulle just nii, nagu üks hea raamat peab mõjuma.

Mõned tsitaadid:
(minia räägib ämmale kahest probleemist, mis teda oma tulevase mehe juures häirivad):
"Esimene on kõige hullem!"/---/"Esiteks ei loe Rein ise raamatuid ja talle ei meeldi, et mina neid kogu aeg lugeda armastan. Mind näiteks ei huvita teleka ees ilmaasjata lösitamine. Mina vaatan ainult "Seks ja linna" ja kõik."

(teemaks romantilise meele puudujääk minia tulevases mehes ehk Loore pojas):
Loore: "Kas romantilise meele puudujääk Reinu juures ei häirigi sind enam?"
Ulla: "Häirib ikka! Aga küll ma ta ümber õpetan./---/"
Loore: "Kallis Ulla, ma ei mõista su sinisilmsust. Vaevalt sa usud, et tõeline taburetijalg võiks ükskord õide puhkeda. Sa võid puu- või plastmassjalga kas või iga päev kanakaka leotusveega kasta. Tee, mida tahad, aga lehti, õitest rääkimata, sinna ikka ei teki."

Kommentaare ei ole: