Laupäev, märts 23, 2013

E.L. James "Viiskümmend halli varjundit" (märts II)

512 lk
2012 Pilgrim

Tegelesin taaskord kõrgema taseme masohismiga- lugesin raamatut sellepärast, et see on edetabelite tipus ja oli ju vaja teada, MIKS???
Koduperenaiste pornoks ristitud "Viiskümmend halli varjundit" on algselt Videviku-saaga fännikirjandus. Seda lugesin pärast Wikipediast. Kogu raamatu jooksul on see sinna aga nii tugevalt sisse kirjutatud, et igaüks saab aru. Nõrgad, abitud, kaitsetud, meestele lootvad tibikesed pole kunagi minu teema olnud. Samuti oli seal väga-väga palju asju, mis oli nii otse Videvikust maha võetud, et... natuke paha oli lugeda. Tagantjärgi teades, et see pidigi nii olema ja et tegelikult polegi algselt tegu isesesiva teosega, on sarnsasused arusaadavad.

Seksist on küll üsna julgelt räägitud. Interneti-avarustest leitud kommentaarides avaldatakse arvamust, et see raamat võiks muuta arusaama seksi, kuna peale selle lugemist julgevad naised täpsemalt oma vajadusi esitleda.
Ma ei tea...

Christiani saladused ja tema olemuse põhjendused olid küll lõpuks huvitavad. Esimese osa lõpus aga ei selgunud eriti palju. Seetõttu sirvisin kiirelt veidi ka teisest osast, kuigi esimese osa poole peal oli selge, et rohkem ma sellest triloogiast läbi ei higista. Lapsepõlve mõjude teema sissetoomine tegelikult mulle meeldis, kuna porno lubamisega on leitud raamatule palju lugejaid, kuid ehk jõuab massideni ka meeldetuletus sellest, kui palju meie käitumisest on seotud lapsepõlvega. Olevikku on raske lahendada minevikku mõistmata.

Anastasia saamatusele ja abitusele lisaks oli lisatud palju asjaolusid, mis ta veel ebaloogilisemaks muutsid. Tegemist oli tänapäevase teosega, milles 21-aastane tüdruk ei teadnud eriti midagi arvuti kasutamisest, ülikooli lõpuaastatel oli paar korda suudelnud, süütu, kuigi ise ilus ja tark, võõrastas nutitelefoni (seda see Black Berry pidavat olema ;) ). Tegevuse ajastu muutus selliste asjade tõttu aegajalt kuidagi hoomamatuks.

Ümberkäimine kirjasõnaga oli sama meisterlik, nagu Videviku-saagas. Ehk mitte just kõrgem tase. Pigem- häirivalt lihtne ja ühekülgne.

Kokkuvõtlikult suhteliselt keskpärane teos. Liigselt üleshaibitud selles leiduvate erootiliste stseenide pärast. Ma ei teagi, kellele ja millises meeleolus ma seda lugeda soovitaks.

Kommentaare ei ole: