kolmapäev, veebruar 25, 2015

J. Haahtela "Liblikakoguja" (veebruar IV)

165 lk
2012, OÜ Hea Lugu

Raamatu tagakaanel on kirjas nii:
Romaani „Liblikakoguja” peategelane on mees, kes saab ühel päeval teada, et on pärinud maja täiesti võõralt sakslaselt nimega Henri Ruzicka. Selles veidras seigas selguse saamiseks võtab raamatu kangelane ette reisi, mis viib teda nii Saksamaale kui Lõuna-Euroopasse. Selgub, et salapärasel sakslasel oli kirg liblikate vastu ja et omal moel on ka päranduse saaja osa Ruzicka märkimisväärsest liblikakollektsioonist.

Haahtela viiendas romaanis ei ole iseäranis palju tegelasi, ent autoril on ebatavaline oskus luua nappide vahenditega nii pingeolukordi kui poeetilist atmosfääri, mis muudab romaani lugemise tõeliselt nauditavaks.

Psühhiaatriadoktor Joel Haahtela (s. 1972) kuulub kaasaegse soome kirjanduse parimate autorite hulka ning on Olvi kirjanduspreemia laureaat ja Finlandia kirjandusauhinna nominent. Kaks tema teost (romaanid Liblikakoguja ja Elena) on tõlgitud ka saksa keelde.

See rändamise teel millegi jälgede ajamise motiiv oli tuttav Haahtela eelmisest teosest "Kadumispunkt". Taaskord põhjamaiselt väheste sõnadega teos, millega tegelikult öeldi palju. Tegelasi oli vähe, palju tagasipõikeid minevikku, laienemist kusagile "kõljele". Ja sellegi poolest ühtne teos.

Kommentaare ei ole: